Auväärsed külalised
Head Tartu valla tööpere liikmed
Daamid ja härrad
Eesti 108. sünnipäeva tähistame 35 aastat taas vaba olnud riigis.
35-aastane mets on noor kuni keskealine puistu, mis on sageli jõudnud aktiivse kasvu ja esmaste hooldusraiete faasi. Selles vanuses mets seob intensiivselt süsinikku, see on oluline etapp metsa ökosüsteemi kujunemisel. Samas, näiteks paberipuu, põhiliselt kase ja lepa, elueaks peetaksegi sageli just 35 aastat.
Eesti riik ei ole kasesalu või lepik, meie oleme võtnud endale põhiseadusega plaani - kesta üle aegade. Ja alles 108 aastat on teel oldud.
Iseseisvuse taastaja ja poeet Lehte Hainsalu on öelnud: „Vabadus on kätte tulnud, selle saamine on unustatud nagu unustatakse sünnitusvalu. Vastsündinu on toonud kaasa hoopis hoolt ja kohustusi ning vaeva ja vastutust.“
Lapsuke 35 aastat tagasi ilmselt ei olnud see Eesti, milles tahaksime täna elada. Üheksakümnendatel tapeti Eestis aastas 400-500 inimest, liikluses hukkus igal aastal pea teist samapalju. Võrdluseks: möödunud aastal hukkus kuriteo läbi 18 ja liikluses 43 inimest.
Ometi kuuleb, vahest ka iseendalt, torinat, et oleme muutunud kuidagi viletsamaks, pehmemaks ja äpumaks. Tegelikult peame selle Ivan Orava endas jätma toimetama tiblade ja Pätsuga sinna, kuhu ta kuulub – minevikku. Tunneme hoopis uhkust, et oleme täna tõesti ühiskonnas, kus tüli ei lahendata vastastikku haamri või kirvega pähe koputades, kus liikluseeskiri on norm ja kaasav kool on tavalahendus ja psühholoogi juurde minek ei ole häbiasi. Tunneme uhkust, et olemegi muutunud tavaliseks igavaks põhjamaaks nagu kunagi unistasime.
Head sõbrad,
Muutunud ei ole paraku ainult meie ise. Muutunud on ka maailm. Ja mitte paremuse suunas. Seda, kui unikaalne oli Eesti ja meie saatusekaaslaste võimalus pääseda taas oma elu peremeheks, tajume eriti valusalt peale Ukraina sõja algust. Iseseisvuse taastamise aegne helgus ja usk nö ajaloo lõppu on asendunud…uue reaalsusega.
Hando Runnel kirjutas 1982. aastal:
„SÄÄLPOOL HÄÄD JA KURJA
säälpool tõtt ja valet
tõstetakse tooste,
vannutakse valet,
mängitakse malet
siin me saatustega,
säälpool tõtt ja valet,
säälpool hääd ja kurja.
Meie jõud ei nurja
elu seda palet.“
1982. aastal oli kurja ja hea piir selge. Kus on see täna, mil suurvõimud üritavad maailma ümber jagada nagu Monopoli-mängus. Panusteks muldmetallid, nafta, kuld ja kiibid, mängus Ukraina, Gröönimaa ja kes teab mis kaardid veel. Kuspool piiri on pikaaegne vaba maailma liider ja meie liitlane? Kes on üldse meie liitlased, kellele saame hädas tegelikult kindlad olla?
„Meie jõud ei nurja seda palet?“ ütleb Runnel lõpuks lohutult. Ometi, ainult 9 aastat hiljem oli taas Eesti riik.
Fortes fortuna adiuvat – julgeile tuleb saatus appi. Nii ütles Eesti iseseisvuse saamise kohta oma mälestustes Asutava Kogu esimees ja hilisem riigivanem August Rei.
Üks on selge. Teeme ise, mis meie võimuses. Oleme ise valmis. Aitame neid, kes hädas. Ja peamine, hoiame põhjust, miks Eestit on vaja.Tartu vald on näiteks otsustanud, et kõik reservväelased säilitavad õppuste ajaks oma palga. Kutsun üles teisigi võimalusel seda eeskuju järgima.
Lähetame peale pühi koostöös valla ettevõtjatega Ukrainasse generaatoreid ja akupankasid, sest vaenlane soovib murda vabadust külma ja pimeduse abil . Ma soovin eriliselt tänada neid ettevõtjaid ja ettevõtteid, kes tulid valla üleskutsega kaasa ja panustavad märkimisväärselt meie sõpruslinna Vasylkivi abistamisse.
Aitäh HUUM, aitäh Same, aitäh Foxway!
Head õpetajad!
Tartu valla tööpere koosneb valdavalt õpetajatest ja teistest haridustöötajatest.
Põhjus oma riiki hoida on eesti rahva ja kultuuri edasikestmises. Omakeelne haridus on meie kultuuri ja iseolemise alusmüür. Tartu vald tajub oma rolli ja vastutust selle alusmüüri hoidmisel, tugevdamisel ja edasiehitamisel. Selle töö raskus on suuresti teie õlgadel.
Inimarengu aruanne 2026 sõnastab elegantselt meie hariduse väljakutse: „Eesti hariduse olulisim küsimus ei ole, kas keskenduda tippude kasvatamisele või mahajääjate aitamisele. Küsimus on, kas suudame ehitada haridussüsteemi, mis teeb mõlemat korraga: laseb andekatel lennata ega jäta kedagi maha.“
Tartu valla panus Eesti haridusmetsa on viimati ühe uue tammepuu istutamine. Raadi kool on üks väheseid täiesti uusi põhikoole, mis Eestis on viimastel aastatel asutatud. Kooli esimene aasta ainult kinnitab seda lootust, et Raadi koolist saab vägev puu. Tammepuu on üks pikaealisemaid isendeid meie kandis ja loodame, et meie mitmesaja-aastaste kõrvale sobitub see uus istik hästi.
Olen sõnastanud endamisi eesmärgi, et meie koolid võiksid olla täitsa ühesugused ehk kõige paremad. Ausalt öeldes, vaadates matemaatika riigieksami tulemusi, on meil veel pikk teekene minna. Nimelt suutsid viiest koolist (Raadil lihtsalt pole veel nii vanu õpilasi) vaid Kõrveküla õpilased teha riigieksamil üle Eesti keskmise tulemuse. Ja kahjuks ei olnud see keskmine latt just ülearu kõrgeks seatud niigi.
Olen meie koolide direktoritel palunud mõelda, kuidas sellest olukorrast välja tulla, aga palun mõtleme kõik. Meil on tööriist, mida üle riigi teistele eeskujuks seatakse - Hea Hariduse Fond. See on kutsutud ellu mitte teatribussi või klassiõhtu rahastamiseks, vaid toetamaks uusi meetode, õpetust ja katseid, mis olemasolevast kastist välja ulatuvad.
Eeskujusid õpilaste ja õpetajate hulgas peaks jaguma. Kui mõtleme kasvõi sellele, et kaks aastat järjest on Rakett Juuniori saatesse Tartumaalt jõudnud just meie valla koolide esindajad. Möödunud aasta Maarja-Magdaleena võistkonna jälgedes käib tänavu Lähte Ühisgümnaasiumi tiim, kes jõudis nelja parema hulka. Kiidame!
Head õpetajad, aitäh teile selle töö eest!
Tartu valla hariduse ja kultuurielu ning kogukondliku toimetamise seovad kokku meie huvikoolid. Kaunid kunstid, muusika, ning pean tõdema, et isegi sport teevad inimesest inimese.
Inimarenguaruande viidatud teadusuuringud kinnitavad, et huvihariduse kõige tugevam mõju ei peitu mitte kitsalt erialaoskustes, vaid palju sügavamal. Seal, kus kool üksi ei jaksa, on huviharidus see, mis hoiab noort veel süsteemi sees. Uuringud näitavad, et huviringid aitavad koolidel ka koolist puudumiste probleemi leevendada, parandades õpilaste hoiakuid kooli suhtes, suurendades õpihuvi ja motiveerides neid koolis kohal käima.
Saab vaid nõustuda järeldusega, et peaksime olema palju julgemad ning katsetama uusi huvihariduse kättesaadavuse viise. See on ka põhjus, miks tahame oma haridusvõrku rikastada kunstikooliga. Sest siin on meie huvihariduse maastikul täna veel lünk.
Mõni mõtleb nüüd, et vallavanem tahab jälle midagi ehitada. Pean siiski silmas võimalusi, mida saame luua kasutades juba olemasolevat. Ehk ennekõike on vaja ideed ja õpetajaid, õppekavasid ja pealehakkamist. Ehk esialgu siiski molbertid ja pliiatsid-pintslid ning alles siis kellu ja kopp.
Ehitamata muidugi ei saa. Majade ja teede ehitamise kõrval peame ehitama midagi palju olulisemat - Kogukonda. Tartu valla eesmärk on lisaks valla füüsilisele kasvamisele – uutele elanikele ja teenustele –kasvatada üheskoos järjest rohkem oma sisemist ühtekuuluvust ja kogukonnatunnet.
Head inimesed!
Võtame igaüks sel aastal eesmärgiks kasvõi ühte kogukonnaüritusse kaasuda – käia näiteringis või kogukonnapeol, mängida rahvamajas mälumängu või korraldada punnvõrride kohalik mõõduvõtt.
On tähelepanuväärne, et möödunud aastal toimus vallas üle 200 kogukonna- või kultuuriürituse, sealhulgas valla I noorte laulu- ja tantsupidu „Lätsi koos loojanguni“. Sel aastal võtame veel suuremalt ette ja korraldame Tartu valla I kogukonnapeo „Meie oma“, mis toob kokku kõik meie isetegevuslased lasteaiast väärikateni, 38 kollektiivi.
Meil kultuur kannab. Lisaks vanadele ja väärikatele, on põhjust olla uhked noorte üle. Näiteks äsja Eesti Rahvamajade Ühenduse Noore tegija kaheksakanna pälvinud Anette Lauri, kes juhatab Tabivere Rahvamaja või täna valla noore talendi tunnustuse saav Mariann Matteus. Teda, muide, täna siin ei ole, sest ta on oma esimesel ringsõidul ERSOga.
Minu siiras tänu kõigile vabatahtlikele, kogukonna aktiivsetele liikmetele ja sädeinimestele, kes huviharidust, kultuuri- ja kogukonnatööd eest veavad!
Teie olete need metsnikud, kes puupõllust metsakoosluse kujundavad. Mets on aga selline igavene asi, mis areneb ja kasvab ja sünnib pidevalt uuesti. Ja selles osas on ta üpris sarnane meie kalli Eestiga.
Lubage lõpetada ühe president Toomas Hendrik Ilveselt laenatud mõttega:
„Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel“
Armastust ja hoolimist, kallis Tartu valla rahvas.
Head vabariigi aastapäeva!
Elagu Eesti!
