Sünni registreerimine
Lapse sünni saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu (kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja lapsele on antud isikukood).
Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtu kaudu. Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast registreerimist. Juhul kui omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, siis erandkorras juba naise raseduse ajal. Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale registreerimist, täidetakse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
Alates 1. jaanuarist 2026 registreerivad lapse sündi ainult maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused.
Sünni registreerimise avaldust saab esitada jätkuvalt e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee või endale sobivas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses kohapeal (avaldust ei pea esitama elukohajärgses maakonnakeskuses).
Kui vanem on esitanud sünni registreerimise avalduse e-rahvastikuregistris ning soovib esmast sünnitõendit paberkandjal, siis seda on võimalik kätte saada elukohajärgsest maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest.
Lapsele nime andmine
Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada infot, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Sünnitoetus
Lapse sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul lapse vanemale või lapsendajale, kes on elukoha registreerinud Tartu vallas enne lapse sündi ning tingimusel, et laps on Rahvastikuregistri andmetel Tartu valla elanik ja elab toetuse taotlejaga ühel aadressil.
Sünnitoetuse määr on 512 eurot lapse kohta, millest esimene osa (320 eurot) makstakse vanemale pärast lapse sünni registreerimist ja teine osa (192 eurot) lapse aastaseks saamisel, tingimusel, et laps on Rahvastikuregistri andmetel jätkuvalt Tartu valla elanik.
Sünnitoetuse väljamaksmiseks esitab taotleja 3 kuu jooksul arvates lapse sünni registreerimisest kirjaliku avalduse. Toetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teisest omavalitsusest.
Kontakt ja lisainfo
Kairi Kaeval
kantseleispetsialist
Vallavalitsuse asjaajamise ja dokumendiringluse korraldamine, kodanike teenindamine ning esmase teabe andmine, perekonnaseisu- ja rahvastikuregistritoimingute teostamine.
Kõrgharidus
Vallavalitsuse asjaajamise ja dokumendiringluse korraldamine, kodanike teenindamine ning esmase teabe andmine, perekonnaseisu- ja rahvastikuregistritoimingute teostamine.
Viimati uuendatud 07.01.2026
