Loomapidaja kohustused
- Omanik on kohustatud tiheasustusalal peetavat koera või kassi pidama loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil nii, et oleks välistatud tema lahtipääsemine.
- Koera või kassi pidaja peab tagama, et looma pidamine või looma käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist või vara.
- Loomaga tohib viibida avalikus kohas kasutades loomal jalutusrihma või kanda looma kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse.
- Jalutusrihmaga ohjamata võib koeraga viibida kohtades, kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste loomade ja inimestega ning kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada.
- Loomapidaja on kohustatud koristama koera või kassi väljaheited loomapidaja või teise isiku omandis või valduses olevalt kinnisasjalt või avalikust kohast.
- Tartu valla haldusterritooriumil peetav koer ning soovituslikult muu lemmikloom, eelkõige kass, tuleb registreerida üleriigilise levikuga lemmikloomade registris.
Koerte jalutusväljakud
Tartu valda on rajatud kolm koerte jalutusväljakut (kaks on Raadil ja üks Kõrvekülas). Nende kasutamine on kõikidele soovijatele tasuta. Väljakud on ööpäevaringselt avatud. Jalutusväljakute hooldus ja prügivedu on korraldatud Tartu Valla Halduse poolt.
Tartu valla haldusterritooriumil peetav koer ja kass peab olema märgistatud mikrokiibiga, millel on unikaalne kood. Muude lemmikloomade märgistamine on soovituslik. Kiip tuleb registreerida Eesti Väikeloomaarstide Seltsi lemmikloomade registris (registrisse saab kanda ainult loomaarst - tasuline) või Üleriigilisse lemmikloomade registrisse (registrisse saab kanda omanik ise, loomaarst, varjupaiga töötaja või Tartu valla keskkonnaspetsialist - tasuta).
Eesti Väikeloomaarstide Seltsi lemmikloomade register (https://www.lemmikloomaregister.ee/et)
Üleriigiline lemmikloomade register (https://www.llr.ee/)
Marutaud on loomade ja inimeste ühine nakkushaigus, mida pole võimalik ravida. Haigus lõppeb haigustunnuste väljakujunemisel surmaga. Õnneks on marutaudi vastu olemas vaktsiin, mille abil saab haigust ennetada.
Selleks, et vältida nii enda kui oma lemmiku nakatumist, on oluline roll ja vastutus loomaomanikul. Tuleb hoolitseda, et loom saaks õigeaegselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Lemmiklooma vaktsineerimiseks pöördu loomakliinikusse või võta ühendust loomaarstiga. Vaktsineerimise info kantakse looma passi, kuhu kirjutatakse ka järgmise vaktsineerimise aeg. Esmane lemmiklooma vaktsineerimine tuleb teha hiljemalt looma 21. elunädalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast ja edasi juba kahe aastase intervalliga.
Riik tasub marutaudivastase vaktsiini eest, loomaarsti visiidi eest tasub loomaomanik. Muude enamlevinud nakkushaiguste vastu on võimalik lemmikuid vaktsineerida kompleksvaktsiiniga. Sellisel puhul tuleb vaktsiini ja ka visiidi eest tasuda loomaomanikul.
Enne vaktsineerimist tuleks koerale või kassile teha ussikuur. Selleks saab vajaliku tableti osta lähimast apteegest, teada tuleb vaid looma kaalu. Vaktsineerima minnes võta kaasa lemmiklooma pass. Passi kantakse vaktsineerimise andmed ja järgmise vaktsineerimise aeg.
Rohkem infot marutaudi kohta leiad: https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/marutaud
- Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav.
- Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu!
- Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul!
- Ära lase oma loomi hulkuma!
- Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
- Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud.
- Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
- Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
- Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid.
Eestis esineb peamiselt kahte liiki puuke – võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Nende aktiivseim tegutsemisperiood on aprillist oktoobrini. Puugid on eriti ohtlikud koertele, sest nad võivad levitada mitmeid haigusi, millest Euroopas levinumateks on puukborrelioos, babesioos, erlihhioos ja anaplasmoos. Kassid haigestuvad harvem, kuid ka neid võivad ohustada puukide poolt siirutatavad haigused - borrelioos, hemobartonelloos ja tulareemia. Ravimiameti spetsialist Epp Ülevaino selgitab, kuidas oma lemmikut puukide eest kaitsta.
REGULAARNE KONTROLL
Puugirohkel ajal tuleb lemmiklooma karvkate pärast iga jalutuskäiku üle kontrollida ja leitud puugid kiiresti eemaldada.
KASUTA PUUGITÕRJEVAHENDIT
See on efektiivseim viis lemmiklooma kaitsmiseks puukide levitatavate ohtlike haiguste eest. Puukide ennetamiseks koertel, kassidel ja tuhkrutel on võimalik kasutada mitmesuguseid ravimeid. Ravimid erinevad toimeaine, manustamisviisi ja toime kestuse poolest. Saadaval on nii käsimüügiravimeid kui retseptiravimeid, viimaseid saab loomale välja kirjutada loomaarst. Ravimid, mis toimivad puukide vastu, sobivad sageli ka mitmete teiste välis-ja siseparasiitide tõrjeks.
RAVIMI VALIKUL ARVESTA LOOMA ELUVIISI
Pane tähele, et mõne puugivastase ravimi kasutamisel ei tohi sellega ravitud lemmikut lasta ujuma veekogudesse, kuna ravim võib olla toksiline kaladele või teistele vees elavatele olenditele. Vali puugivastane ravim vastavalt sellele, milline on sinu lemmiku elustiil. Tõrjevahenditest saab kasutada näiteks täpilahuseid, ravikaelarihmasid või tablette. Erinevatel ravimvormidel ja toimeainetel on erinevad omadused, sh näiteks toime kestus. Sobiva tõrjevahendi leidmiseks saad pidada nõu loomaarstiga.
TUTVU PÕHJALIKULT RAVIMI PAKENDIS OLEVA INFOLEHEGA VÕI PEA NÕU SPETSIALISTIGA
Enne puugivastase ravimi manustamist oma lemmikloomale tutvu põhjalikult ravimi pakendis oleva infolehega ning veendu, et ravim on Sinu lemmikloomale näidustatud ja ohutu ning oskad seda loomale õigesti manustada. Kahtluse korral pea kindlasti nõu loomaarstiga või apteekriga.
Ka vaktsineerimist ei tohi unustada. Vaktsineerimine on lihtne ja efektiivne meetod, et kaitsta oma lemmiklooma paljude ohtlike, surmaga lõppevate nakkushaiguste eest.
Looma vaktsineerimine on tõhusam ja odavam kui hilisem haiguse ravi. Samuti on vaktsineerimine väga palju ohutum kui vaktsiinvälditavate haiguste läbipõdemine. Mõnedele vaktsineerimisega välditavatele haigustele ravi puudub – näiteks marutaud, millele toimivat ravi ei ole ja millesse haigestumine lõppeb alati surmaga.
Eestis on kohustuslik ainult marutaudivastane vaktsineerimine, mida tuleb teha vähemalt iga kahe aasta järel. Teiste haiguste vastu vaktsineeritakse loomi omaniku soovil, võttes arvesse konkreetse looma elustiili ja riski haigustekitajatega kokku puutuda.
Ka reisiv loom peab olema vaktsineeritud. Enne välismaale reisimist tuleb varakult välja selgitada sihtriigi nõuded vaktsineerimisele – need võivad olla Eestis kehtivatest nõuetest erinevad, samuti peab arvestama, et esmakordsele vaktsineerimisele võib järgneda nö ooteaeg, mille kestel loomaga veel reisida ei tohi. Näiteks rakendub 21 päeva pikkune ooteaeg esmasel vaktsineerimisel marutaudi vastu, aga ka juhul, kui eelmise vaktsiini kehtivus on lõppenud enne järgmist vaktsineerimist.
Eriti tähelepanelik tasub olla, kui soovitakse reisida riikidesse, mis ei kuulu Euroopa Liitu – tuleb arvestada, et nendest riikidest Eestisse tagasi pöördumisel tuleb täita nõudeid, mis rakenduvad kolmandatest riikidest Eestisse toodud loomadele. Teatud riikidest tagasi pöördumisel ei piisa ainult kehtivast marutaudivastasest vaktsineerimisest, vaid peab olema määratud ka marutaudi antikehade tiiter vastavalt nõuetele.
Oma lemmiklooma vaktsineerides kaitsed mitte ainult enda lemmikut, vaid takistad oluliselt ka ohtlike nakkushaiguste levikut!
Kuidas käituda kui…
Märkad hulkuvat lemmiklooma
Hulkuvast loomast tuleb teavitada Tartu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti, kes vajadusel kutsub välja loomapüüdjad.
Leitud loomad toimetatakse organisatsioonile MTÜ CATS HELP (registrikood: 80563384), info leitud looma kohta avaldatakse MTÜ kodulehel.
Märkad hättasattunud metslooma
Helista Riigiinfo telefonile 1247, kui märkad
- abitusse seisundisse sattunud metslooma;
- maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (karu, hunt, ilves, põder, metssiga, punahirv, metskits);
- maanteel (riigiteel) hukkunud muud looma;
- looduses vigastatud või hukkunud I või II kaitsekategooriasse kuuluvat looma (sh lindu);
- looduses vigastatud või hukkunud suurkiskjat (hallhüljes, karu, hunt, ilves).
Järjest rohkem rebaseid on leidnud endale sobiva elupaiga tiheasustusaladel. Rebaseid liiguvad üsna julgelt ringi ka päevasel ajal, jalutavad koduaedades ja veavad minema nt majade ukse taga olevaid jalanõusid. Üldjuhul ei ole tegemist hädas olevate või ohtlike loomadega, rebased on leidnud asulates ajutise või alalise elupaiga ning suudavad seal elada liigile loomuomast elu. Tiheasustusalale püsivalt elama asunud loomad oskavad enamasti arvestada seal varitsevate ohtudega ja on kohastunud seal hakkama saama. Enamasti ei põhjusta sellised loomad märkimisväärseid probleeme ning nende ellu sekkumine ei ole vajalik.
Et rebased ennast inimeste kõrval väga koduselt ei tunneks, on oluline meeles pidada järgmisi asju:
Ära toida rebaseid!
Rebaseid või rebasepoegi ei tohi kodustada, neile ei tohi pakkuda süüa. Rebased on kõigesööjad. Linnades võib rebase menüüst moodustada kuni kolmandiku prügikastidest või kompostihunnikutest leitud toit ning sihilik toitmine.
Jälgige, et rebased ei pääseks ligi lemmikloomatoidule, linnutoidumajad ja söök peab olema sellisel kõrgusel, kust rebane seda kätte ei saaks. Prügikastide kaaned peavad olema kindlalt suletud ja köögijäätmete kompostrid suletava kaanega.
Ära lase rebasel krundile pesakoobast teha!
Pesakoopa rajamist tuleb varakult takistada, auk tuleb kinni ajada ning katta.
Selleks, et rebane liiga julgeks ei muutuks, on mõistlik neid inimestel oma territooriumilt minema peletada.
Linnarebased muutuvad Eestis järjest tavalisemaks. Osas linnades on nad juba püsielanikud, mujal liiguvad veel asula ja lähipiirkonna looduse vahet. Ettevaatus nende suhtes pole kindlasti liiast. Samas ei tasu neid kauneid loomi linnades vaenama hakata, sest kui peame kinni hügieeni- ja ohutusnõuetest, ei kujuta linnarebased meile kuigi suurt ohtu. Vähendades rebaste ligipääsu prügikastidele, kompostihunnikutele, loomatoidule ja muudele võimalikele toiduallikatele ning teavitades nende abinõude tähtsusest kaaslinlasi, on võimalik rebaste arvukust linnades hoida väiksena ka drastilisi meetmeid võtmata.
Linnarebased 2. Kuidas me neisse suhtume?
Hätta sattunud metsloom
Metsloom linnas
Linnas elavad metsloomad - Keskkonnaameti veebiloeng
