Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest (Ehitusseadustiku § 3 lg 1)
Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone (Ehitusseadustiku § 3 lg 2)
Ehitusteatise/ehitusloa kohustuslikkus on toodud ehitusseadustiku lisas nr 1
Ehitusteatis/ehitusloa taotlus esitatakse ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu
Ehitusteatisega/ehitusloa taotlusega koos esitatakse vastavalt ehitusseadustiku lisa nr 1-le ehitusprojekt, mis peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".
Ehitusprojektile tuleb lisada:
- väljavõte detailplaneeringust või projekteerimistingimused;
- geodeetiline alusplaan, mis ei ole vanem kui kaks aastat (geodeetiline alusplaan tuleb geodeedi poolt laadida Tartu valla geoarhiivi)
- tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks (elektrivarustus (v.a üksikelamu), vee- ja kanalisatsioonivarustus, kaugküte, gaasivarustus, sidevarustus jne) ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused asendiplaanil
Teadmiseks: detailplaneeringutega saab tutvuda Tartu valla geoportaali lehel ja projekteerimistingimustega saab tutvuda ehitisregistri lehel
Riigilõiv tuleb tasuda loakohustuslike ehitiste korral (teatiste korral riigilõiv puudub) Tartu Vallavalitsuse arveldusarvele. Riigilõivu suurus on välja toodud Riigikogu poolt 10.12.2014 vastu võetud Riigilõivuseaduses.
Enne ehitise (hoone või rajatise) kasutamisele asumist tuleb ehitusseadustikus sätestatud juhtudel esitada kasutusteatis või taotleda kasutusluba.
Kasutusteatise/kasutusloa kohustuslikkus on toodud ehitusseadustiku lisas nr 2
Kasutusteatis/kasutusloa taotlus esitatakse ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu
Ehitamise dokumenteerimise kohustus on ehitamist teostaval isikul (ehitajal).
Ehitamise dokumenteerimisega (vt täpsemalt majandus- ja taristuministri poolt 14.02.2020 vastu võetud määrus nr 3) tuleb alustada esimesest ehitusprojektijärgsest tööde tegemise päevast (pinnase koorimine, ehitise mahamärkimine vmt). Ehitamist dokumenteeritakse iga päeva osas, mil teostatakse projektijärgseid ehitustöid (st. reaalajas). Tagantjärgi ehitusdokumentatsiooni koostamine pole korrektne ega seaduslik.
Ehitusdokumentatsioon peab olema ehitamise ajal ehitusobjektil kättesaadav järelevalvet teostavatele isikutele. Soovitatavalt võiks ehitusdokumentatsioon olla pilves (Google Drive, OneDrive, Dropbox vmt).
Kasutusloa taotlusega koos esitatavad dokumendid
- Ehitustööde päevik.
- Kaetud tööde aktid + fotod
- Fotod ehitustööde protsessist.
- Eriosade projektid (nii hoonesisesed kui ka hoonevälised) – vee ja kanalisatsioonisüsteem, elektripaigaldis, ventilatsiooni-, jahutuse- ja küttesüsteem.
- Teostusjoonised (vee- ja kanalisatsioonitorud, kütte-, jahutuse- ja ventilatsioonitorud, põrandaküttetorud, radiaatorid, elektripaigaldis).
- Ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus (peab olema peale kantud hoone +-0.000 ja hoone kõrgus ning mõlemad peavad olema seotud ka absoluutse kõrgusega + nurga koordinaadid, peavad olema kajastatud ka trassid, rajatised, platsid jmt). Tuleb laadida nii ehitisregistrisse kui ka Tartu valla geoarhiivi (geoarhiivi laeb geodeet).
- Tahkel kütusel toimiva kütteseadme korral kütteseadme pass.
- Korstna olemasolul tõendada, et korstna ladus vastavat kutset omav isik.
- Seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid (nt õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, kalorifeer, katel, ventilatsiooniagregaat, konditsioneeri seade jms).
- Rajatise/hoone ehitamisel kasutatud materjalide sertifikaadid (nt põhikonstruktsioonina Columbia kivi, Bauroc plokk, Fibo plokk, puitkarkass, palk; isolatsioonimaterjalidena tuuletõkkeplaat, mineraalvill; muude materjalidena katusekate plekk, kivi, SBS, täitematerjalidena liiv, kruus, killustik jms).
- Vee- ja küttetorustike surveaktid.
- Kaamerauuring (ühissademevee- ja -kanalisatsioonitorustik).
- Ventilatsioonisüsteemi mõõdistuspass.
- Tehnoseadmete poolt tekitava müra mõõtetulemused.
- Alarõhutest.
- Nõuetele vastavust tõendav dokument (audit) elektripaigaldise, gaasipaigaldise, lifti kohta.
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korral liitumisleping (nt Tartu Veevärk, Emajõe Veevärk, piirkonnas ühine puurkaev jmt). Elektrivõrguga liitumisleping. Kaugküttevõrguga liitumisleping. Gaasivõrguga liitumisleping. Jäätmeveoleping.
Ehitusdokumendid peavad olema koostatud loetavalt ning allkirjastatud nende koostaja poolt. Kasutusloa taotleja või ehitise omaniku allkiri digikonteineril ei asenda koostaja allkirja.
Ehitamise dokumenteerimata jätmisel (kui pole peetud ehituspäevikut ja koostatud kaetud tööde akte jne) tuleb selle igakordsel omanikul esitada kasutusloa saamiseks ehitise audit (koos teiste nõutavate dokumentidega), milledega tõestatakse ehitise ohutust ning vastavust kehtivatele nõuetele ja normidele. Ehitise audititele tuleb lisada kõik ehitise ja selle eriosade teostusmõõdistused, -süsteemide kontrollaktid ning nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.
Kasutusloa taotlemisel esitatud auditite kokkuvõtted peavad sisaldama deklaratsiooni, milles auditi koostaja kinnitab, et auditi käigus avastatud puudused on likvideeritud.
Ehitise- ja/või selle osa kohta ehitisregistris olevate andmete õigsuse eest vastutab ehitise igakordne omanik.
Kasutusteatise/kasutusloa taotluse eelnõu saadetakse valla spetsialisti poolt elektrooniliselt ehitisregistri kaudu vajadusel Päästeameti Lõuna päästekeskusele, Transpordiametile, Keskkonnaametile jmt riiklikele ametkondadele pärast vallapoolsete märkuste lahendamist. Riiklikele ametkondadele saatmisel on kooskõlastamise aeg 10 päeva.
Loa taotleja peab ehitusprojekti kooskõlastama vastavate kinnistute omanikega kui ehitusprojektiga ettenähtud tegevus kitsendab naaberkinnistuid.
Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt ei ole vajalik alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrge hoone korral ehitusteatist/ehitusloa taotlust esitada, kui tegemist on elamu ja/või selle teenindamiseks vajaliku hoonega. Mitteelamu korral on aga vajalik.
Kui ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt ei ole vajalik ehitusteatist/ehitusloa taotlust esitada, siis ei tähenda, et muud nõuded ei kehtiks.
Sellisel juhul peab omanik olema ise veendunud, et hoone püstitatakse seadusandlusega kooskõlas.
Tuleb selgitada välja, kas krundil on kehtiv detailplaneering / projekteerimistingimused, kus võivad olla seatud tingimused sellistele hoonetele.
Detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega saate täpsemalt tutvuda SIIN.
Tuleb selgitada välja, kas püstitatava hoone asukoht jääb mõne elektri- või sidekaabli, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, kaugküttetoru või mõne muu ehitise/objekti kaitsevööndisse. Sellisel juhul tuleb tegevus kooskõlastada enne vastava ehitise/objekti valdajaga.
Tuleb selgitada välja, kas tuleohutusnõuded on täidetud (naaberkrundil asuvatest hoonetest vähemalt 8 m kaugusel, krundi piirist vähemalt 4 m kaugusel jm). Enne konsulteerida Päästeametiga.
Tuleb välja selgitada, kas püstitatava hoone asukoht jääb jõe, järve, kraavi ehituskeeluvööndisse (Keskkonnaamet/Maa- ja Ruumiamet), maantee kaitsevööndisse (Transpordiamet), Vooremaa maastikukaitsealale (Keskkonnaamet) vm.
Allikad:
- Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007?leiaKehtiv
- Määrus nr 17 (vastu võetud 30.03.2017) https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013?leiaKehtiv
- Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused
Ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt tuleb alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrge mitteelamu korral esitada kasutusteatis.
Esitatav dokumentatsioon:
Ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojekt.
Kui on tehti muudatusi võrreldes ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektiga, siis tuleb esitada nõuetekohane ehitusprojekti muudatus, kus seletuskirjas tuleb välja tuua vaid see, mis muutus võrreldes ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektiga ning lisada kõik aktuaalsed joonised. Ehitusprojekti muudatus tuleb ehitisregistris üles laadida punkti „Taotluse lisadokumendid“ alla.
Võib esitada, kuid ei ole kohustuslik:
- Ehitustööde päevik
- Kaetud tööde aktid
- Fotod ehitustööde protsessist
- Ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus
- Materjalide sertifikaadid
Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.
Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
Olenevalt hoone liigist ja tehnilistest näitajatest tuleb ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt esitada ehitusteatis/ehitusloa taotlus koos lammutusprojektiga ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Täpsemad nõuded lammutusprojektile on välja toodud määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ §-s 25, millega saate tutvuda SIIN.
Ehitusloakohustusliku või ehitusteatisekohustusliku ehitise täieliku lammutamise teatis tuleb esitada pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist järgneval lingil: Ehitise täieliku lammutamise teatis
Päikesepaneelide paigaldamise korral tuleb esmalt välja selgitada, kas päikesepaneelid rajatakse eraldiseisva ehitisena maaraamidele või päikesepaneelid paigaldatakse ehitise külge (nt katusele, seinale vm).
Kui päikesepaneelid on soov rajada eraldiseisva ehitisena maaraamidele, siis tuleb esmalt tutvuda üldplaneeringuga, kas antud asukohas on see lubatud või mitte. Üldplaneeringuga saab tutvuda SIIN.
Kui päikesepaneelide rajamine eraldiseisva ehitisena maaraamidele on lubatud, siis tuleb kuni 100 kW elektritootmisrajatise ja samuti ka üle 100 kW elektritootmisrajatise korral esitada ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Kui päikesepaneelid on soov paigaldada ehitise külge (nt katusele, seinale vm), siis on tegemist ehitise ümberehitamisena ja tuleb lähtuda ehitusseadustiku lisa 1-st ja vaadata, kas vajalik on esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus.
Aku paigaldamine hoonesse/päikeseelektrijaama koosseisu on hoone/päikeseelektrijaama ümberehitamine.
Hoonesse aku paigaldamise korral on tegemist hoone tehnosüsteemide muutmisega ehk hoone ümberehitamisega. Olenevalt hoone ehitisealusest pinnast, kõrgusest ja otstarbest tuleb vastavalt ehitusseadustiku lisa 1-le esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu ehitusteatis/ehitusloa taotlus + ehitusprojekt.
Kuni 100 kW elektritootmisrajatise ja samuti ka üle 100 kW elektritootmisrajatise ümberehitamise korral on ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt vajalik esitada ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Oluline tutvuda järgmise dokumentidega:
Ehitistes oluliste tuleohutusnõuete tagamine akupankade paigaldamisel
Kui päikesepaneelid rajati eraldiseisva ehitisena maaraamidele, siis tuleb kuni 100 kW elektritootmisrajatise ja samuti ka üle 100 kW elektritootmisrajatise korral esitada ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt kasutusloa taotlus koos ehitustööde dokumentatsiooniga ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Kui päikesepaneelid paigaldati ehitise külge (nt katusele, seinale vm) ehk tegemist oli ehitise ümberehitamisena, siis tuleb lähtuda ehitusseadustiku lisa 2-st ja vaadata, kas vajalik on esitada kasutusteatis või kasutusloa taotlus.
Ehitustööde dokumentatsioon:
- Ehitustööde päevik
- Kaetud tööde aktid
- Fotod ehitustööde protsessist
- Ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus (päikesepaneelid, aku koos elektrikaabliga), kui päikesepaneelid rajati maaraamidele
- Päikesepaneelide paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend
- Inverteri paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend
- Aku paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend
- Teostusjoonised
- Materjalide sertifikaadid
- Kui hoone peakaitset suurendati, tuleb esitada elektripaigaldise audit.
Kui hoone peakaitset ei suurendatud ning ümberehitatud osa amprid ei ole üle 35, siis piisab, kui elektripaigaldise ehitaja (peab olema vastav pädevus) kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. Kirjalik kinnitus koos visuaalkontrolli protokolliga tuleb esitada elektripaigaldise korralise auditi teostamisel. Kindlat vormi selleks ei ole.
Pädeval elektripaigaldise ehitajal tuleb esitada:
1. mõõtmis- ja katsetulemused
2. deklaratsioon ehk kinnitus, millega kinnitatakse elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust
3. visuaalkontrolli protokoll
- Fotod päikesepaneelidest, inverterist, akust, uutest ja ümberehitatud elektrikilpidest
- Eelnevalt nimetatud elektrikilpide skeemid
Oluline teada:
Kui elektrikaabel / päikesepaneelid rajati osaliselt võõrastele katastriüksustele, siis peavad olema seatud vastavad servituudid.
Allikad:
- Määrus nr 3 (vastu võetud 14.02.2020) https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024020?leiaKehtiv
- Määrus nr 86 (vastu võetud 03.07.2015) https://www.riigiteataja.ee/akt/108072015014?leiaKehtiv
Soojuspumba paigaldamise puhul on tegemist hoone tehnosüsteemide muutmisega ehk hoone ümberehitamisega. Olenevalt hoone ehitisealusest pinnast, kõrgusest ja otstarbest tuleb vastavalt ehitusseadustiku lisa 1-le esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu ehitusteatis/ehitusloa taotlus + ehitusprojekt.
Soojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025014
Samuti lugeda: https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/fuusikalised-ohutegurid-elukeskkonnas/mura-ja-vibratsioon#soojuspumba-mura
Ehitusteatis on riigilõivuvaba.
Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist:
- Tiitelleht
- Sisukord ja jooniste loetelu
- Seletuskiri:
- Hoone asukohakirjeldus.
- Projekteeritud tööde kirjeldus (kuhu paigaldatakse soojuspumba sise- ja väliosa, mis on müratase, mis võimsus jne).
- Seletuskiri peab sisaldama asjakohast ja vajalikku infot.
- Asendiplaan hoone asukohaga (1:500 või 1:1000), millel ära märkida hoone asukoht ja tähistada koht, millisesse hoone külge väliagregaat projekteeritakse. Näha peab olema kaugus naaberkinnistu hoonest. Kui ei teostata kaevetöid, siis võib asendiplaan olla näiteks maa-ameti ortofotol.
- Vajalikud joonised nt korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonistele lisada juurde vajalikud mõõdud. Jooniste (ka asendiplaanil) kirjanurka lisada joonise koostaja nimi, allkiri, kuupäev, joonise nimetus, objekti aadress.
- Kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.
- Muud vajalikud volitused, heakskiidud (naabrid).
Kasutusele võtmise korral tuleb olenevalt hoone ehitisealusest pinnast, kõrgusest ja otstarbest esitada vastavalt ehitusseadustiku lisa 2-le kasutusteatis/kasutusloa taotlus ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu koos ehitustööde dokumentatsiooniga:
- Ehitustööde päevik (kui teostatud tööde aktis on vastav info olemas, mis peab ehitustööde päevikus olema, siis sobib ka teostatud tööde akt).
- Kui teostatakse kaetud töid, siis tuleb esitada ka kaetud tööde aktid.
- Fotod ehitustööde protsessist.
- Teostusjoonis elektripaigaldise kohta (vähemalt soojuspumbaga seonduvas osas). Tuleb näidata, kus asub hoonesisene elektrikilp, milline kaabel on paigaldatud elektrikilbist soojuspumba sise- või välisosani ja viimasest omakorda sise- või välisosani.
- Soojuspumba paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend.
- Fotod soojuspumba sise- ja välisosast.
- Ehitamisel kasutatud materjalide sertifikaadid.
- Kui hoone peakaitset suurendati, tuleb tellida elektripaigaldise audit.
Kui hoone peakaitset ei suurendatud ning ümberehitatud osa amprid ei ole üle 35, siis piisab, kui elektripaigaldise ehitaja (peab olema vastav pädevus) kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. Kirjalik kinnitus koos visuaalkontrolli protokolliga tuleb esitada elektripaigaldise korralise auditi teostamisel. Kindlat vormi selleks ei ole.
Pädeval elektripaigaldise ehitajal tuleks esitada:
1. mõõtmis- ja katsetulemused
2. deklaratsioon ehk kinnitus, millega kinnitatakse elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust
3. visuaalkontrolli protokoll
- Hoonesisese elektrikilbi skeem.
- Foto hoonesisese elektrikilbi sisemusest. Juhin tähelepanu, et elektrikilbi ukse siseküljel peab olema aktuaalne elektrikilbi skeem.
- Maaküttekontuuri korral tuleb esitada maaküttekontuuri teostusmõõdistus, mis tuleb lisada nii ehitisregistrisse kui ka geodeedi poolt Tartu valla geoarhiivi (https://geoarhiiv.tartuvald.ee/).
- Puuraugud on eraldiseisev ehitis, mille osas tuleb ehitusseadustiku lisa 1 ja lisa 2 kohaselt eraldi esitada ehitisregistri kaudu (ehitusloa taotlus + ehitusprojekt) ja kasutusele võtmise korral tuleb esitada ehitisregistri kaudu (kasutusloa taotlus koos ehitustööde dokumentatsiooniga).
Mitme korteriga elamu korral tuleb arvestada: sobib nii korteriühistu juhatuse poolne kinnituskiri kui ka kõikide korteriomanike poolne kinnituskiri. Juhime tähelepanu, et kinnituskirjas peab olema selgelt ja arusaadavalt välja toodud, millistele korteritele soojuspump paigaldatakse ja kuhu soojuspumpade välisosad paigaldatakse.
Soojuspumpade elektripaigaldise ühendamised tuleb teostada vastavalt tootja paigaldusjuhendile.
Maaküttekontuuri asukoha valikul tuli juhinduda järgnevast maakütte uuringust: https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Lisa/Maakyte/.
Kaart asub järgmisel lingil: https://gis.tartuvald.ee/portal/apps/sites/#/data/app/15008382e3184f33a169e2893322d27e
Kui maaküttekontuuri soovitakse rajada krundi piirile lähemale kui 2 m, siis on vajalik maaküttekontuuri asukoht kooskõlastada vastava naaberkatastriüksuse omanikuga. Digikonteinerisse lisada asendiplaan/geodeetiline mõõdistus, kus oleks näidatud maaküttekontuuri kaugus krundi piirist ja digikonteinerisse lisada ka selgitav tekst (mida kooskõlastatakse, välja tuua vastavate katastriüksuste tunnused, aadressid ja nende omanikud).
-
- Ehitusteatis
- Seletuskiri, asendiplaan
Ehitusteatis koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Asendiplaanil tuleb kindlasti ära näidata rajatava joogiveekaevu kaitsevööndid (hooldusala/sanitaarkaitseala ja heitvee immutamise keeluala). Kui rajatavast joogiveekaevust tekkiv hooldusala/sanitaarkaitseala ja/või heitvee immutamise keeluala ulatub naaberkinnistutele, siis tuleb võtta samale asendiplaanile vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek (paberil või digitaalselt allkirjastatult). Peab olema selgelt välja kirjutatud vastav katastriüksuse nimi ja tunnus, omaniku nimi, kuupäev ning allkiri. Vastavad kinnistute omanikud peavad kinnitama oma teadlikkust, et nad ei tohi eelnevalt nimetatud alas immutada heitvett.
Nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta (kajastada seletuskirjas) Salvkaevu konstruktsioon peab:
- tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest;
- tagama salvkaevu vett andva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud veehulga läbilaskvuse;
- välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti.
Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu.
Salvkaev peab olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist.
Salvkaevu ümber tuleb rajada veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga.
Salvkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid ja materjale, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele.
Asendiplaanil tuleb kajastada samal katastriüksusel asuvat kogumismahutit, septikut/biopuhastit + imbväljakut ning nende kujasid.
Rajatavast joogiveekaevust 60 m (10 m hooldusala/sanitaarkaitseala + 50 m heitvee immutamise keeluala) raadiuses tuleb asendiplaanil kajastada ka naaberkinnistutele jäävaid kanalisatsioonisüsteeme.
Allikad:
-
- Veeseadus § 127 lg 1, lg 2 (vastu võetud 30.01.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
- Määrus nr 31 § 5 lg 1 p 1, p 2 (vastu võetud 31.07.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008
- Määrus nr 43 § 12-14 (vastu võetud 09.07.2015) https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001?leiaKehtiv
- Kasutusteatis
- Seletuskiri, asendiplaan (failid, mis esitati koos ehitusteatisega)
- Keskkonnaregistri väljavõte
- Salvkaevu hooldusjuhend
- Geodeetiline teostusmõõdistus
Kasutusteatis koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
-
- Puurkaevu asukoha kooskõlastus
- Ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt (seletuskiri, asendiplaan)
Puurkaevu asukoha kooskõlastamine toimub kohaliku omavalitsusega, selleks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele e-kirja teel [email protected] või paberkandjal puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotlus (all pool on lisatud link, kust saab vastava vormi alla laadida). Taotlus peab olema allkirjastatud maaomaniku poolt või viimase poolt peab olema antud volitus taotlejale.
Ehitusloa taotlus koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Tutvuda failiga „Puurkaevude rajamise meelespea omanikujärelevalvele“.
Asendiplaanil tuleb kindlasti ära näidata rajatava joogiveekaevu kaitsevööndid (hooldusala/sanitaarkaitseala ja heitvee immutamise keeluala). Kui rajatavast joogiveekaevust tekkiv hooldusala/sanitaarkaitseala ja/või heitvee immutamise keeluala ulatub naaberkinnistutele, siis tuleb võtta samale asendiplaanile vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek (paberil või digitaalselt allkirjastatult). Peab olema selgelt välja kirjutatud vastav katastriüksuse nimi ja tunnus, omaniku nimi, kuupäev ning allkiri. Vastavad kinnistute omanikud peavad kinnitama oma teadlikkust, et nad ei tohi eelnevalt nimetatud alas immutada heitvett.
Asendiplaanil tuleb kajastada samal katastriüksusel asuvat kogumismahutit, septikut/biopuhastit + imbväljakut ning nende kujasid.
Rajatavast joogiveekaevust 60 m (10 m hooldusala/sanitaarkaitseala + 50 m heitvee immutamise keeluala) raadiuses tuleb asendiplaanil kajastada ka naaberkinnistutele jäävaid kanalisatsioonisüsteeme.
Allikad:
-
- Veeseadus § 127 lg 1, lg 2 (vastu võetud 30.01.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
- Määrus nr 31 § 5 lg 1 p 1, p 2 (vastu võetud 31.07.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008
- Puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotlus https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/7201/5001/KKM_m43_lisa1.pdf#
- Kasutusteatis (puurkaevu tootlikkus alla 10 m3 ööpäevas või kuni 50 inimest)
- Kasutusloa taotlus (puurkaevu tootlikkus üle 10 m3 ööpäevas või üle 50 inimese)
- Ehitusprojekt (failid, mis esitati koos ehitusloa taotlusega)
- Keskkonnaregistri väljavõte
- Puurkaevu hooldusjuhend
- Geodeetiline teostusmõõdistus
- Terviseameti kooskõlastus juhul, kui rajati ühisveevärgi puurkaev
Kasutusteatis / kasutusloa taotlus koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Teadmiseks:
Puurkaevu või -auku kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rajamistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku puuriv isik täitma puurimispäevikut. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või –augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu, puuraugu või salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle Keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates.
-
- Ehitusteatis
- Seletuskiri, asendiplaan, lõige
- Toote tehniliste andmete leht koos joonistega
- Paigaldusjuhend
Ehitusteatis koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Puhasti (septik/biopuhasti) valikul teha esmalt kindlaks põhjavee kaitstuse tase: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r
Tutvuda järgmise joonisega, kus on välja toodud lubatud reoveesüsteemi lahendus vastava põhjavee kaitstuse korral:
Asendiplaanil tuleb kindlasti ära näidata rajatava kanalisatsioonisüsteemi kaitsevööndid (kogumismahuti/septiku/biopuhasti kuja 5 m, imbväljaku kuja 10 m, joogiveekaevu rajamise keeluala, mis märkida imbväljakust 60 m). Kui rajatavast imbväljakust tekkiv joogiveekaevu rajamise keeluala ulatub naaberkinnistutele, siis tuleb võtta samale asendiplaanile vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek (paberil või digitaalselt allkirjastatult). Peab olema selgelt välja kirjutatud vastav katastriüksuse nimi ja tunnus, omaniku nimi, kuupäev ning allkiri. Vastavad kinnistute omanikud peavad kinnitama oma teadlikkust, et nad ei tohi eelnevalt nimetatud alasse rajada joogiveekaevu.
Asendiplaanil tuleb kajastada samal katastriüksusel asuvat joogiveekaevu ning sellest tulenevaid kujasid.
Rajatavast kanalisatsioonisüsteemist 60 m (joogiveekaevu 10 m hooldusala/sanitaarkaitseala + 50 m heitvee immutamise keeluala) raadiuses tuleb asendiplaanil kajastada ka naaberkinnistutele jäävaid joogiveekaevusid.
Lõike joonisel tuleb kajastada projekteeritud asukohas asuvat põhjaveetaset, maapinna taset (võimalusel maapinna kihte), kogumismahuti, septiku/biopuhasti, asukohta pinnases ja imbväljakut koos täitematerjaliga pinnases koos mõõtmetega.
Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Seletuskirjas peab mh olema käsitletud süsteemi rajamise võimalikkust (kujad, suubla, põhjavee kaitstus).
Allikad:
-
- Veeseadus § 127 lg 1, lg 2 (vastu võetud 30.01.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
- Määrus nr 31 § 5 lg 1 p 1, p 2 (vastu võetud 31.07.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008
- Määrus nr 61 § 8 lg 3 (vastu võetud 08.11.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006?leiaKehtiv
- Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks (VAJUTA SIIA)
- Kasutusteatis
- Seletuskiri, asendiplaan, lõige (failid, mis esitati koos ehitusteatisega)
- Toote tehniliste andmete leht koos joonistega
- Ehitamisel kasutatud materjalide sertifikaadid
- Paigaldusjuhend-, hooldus- ja kasutusjuhend
- Ehitustööde päevik
- Kaetud tööde akt(id)
- Fotod ehitustööde protsessist
- Geodeetiline teostusmõõdistus
Kasutusteatis koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
-
- Ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt (seletuskiri, asendiplaan, lõige)
- Toote tehniliste andmete leht koos joonistega
- Paigaldusjuhend
Ehitusloa taotlus koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Puhasti (septik/biopuhasti) valikul teha esmalt kindlaks põhjavee kaitstuse tase: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r
Tutvuda järgmise joonisega, kus on välja toodud lubatud reoveesüsteemi lahendus vastava põhjavee kaitstuse korral:
Asendiplaanil tuleb kindlasti ära näidata rajatava kanalisatsioonisüsteemi kaitsevööndid (kogumismahuti/septiku/biopuhasti kuja 5 m, imbväljaku kuja 10 m, joogiveekaevu rajamise keeluala, mis märkida imbväljakust 60 m). Kui rajatavast imbväljakust tekkiv joogiveekaevu rajamise keeluala ulatub naaberkinnistutele, siis tuleb võtta samale asendiplaanile vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek (paberil või digitaalselt allkirjastatult). Peab olema selgelt välja kirjutatud vastav katastriüksuse nimi ja tunnus, omaniku nimi, kuupäev ning allkiri. Vastavad kinnistute omanikud peavad kinnitama oma teadlikkust, et nad ei tohi eelnevalt nimetatud alasse rajada joogiveekaevu.
Asendiplaanil tuleb kajastada samal katastriüksusel asuvat joogiveekaevu ning sellest tulenevaid kujasid.
Rajatavast kanalisatsioonisüsteemist 60 m (joogiveekaevu 10 m hooldusala/sanitaarkaitseala + 50 m heitvee immutamise keeluala) raadiuses tuleb asendiplaanil kajastada ka naaberkinnistutele jäävaid joogiveekaevusid.
Lõike joonisel tuleb kajastada projekteeritud asukohas asuvat põhjaveetaset, maapinna taset (võimalusel maapinna kihte), kogumismahuti, septiku/biopuhasti, asukohta pinnases ja imbväljakut koos täitematerjaliga pinnases koos mõõtmetega.
Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Põhjavee taseme määramise juhised on täpsemalt välja toodud „Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks“ p.2.4.2 (lk 28-29).
Allikad:
-
- Veeseadus § 127 lg 1, lg 2 (vastu võetud 30.01.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
- Määrus nr 31 § 5 lg 1 p 1, p 2 (vastu võetud 31.07.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008
- Määrus nr 61 § 8 lg 3 (vastu võetud 08.11.2019) https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006?leiaKehtiv
- Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks (VAJUTA SIIA)
- Kasutusloa taotlus
- Ehitusprojekt (failid, mis esitati koos ehitusloa taotlusega)
- Toote tehniliste andmete leht koos joonistega
- Ehitamisel kasutatud materjalide sertifikaadid
- Paigaldusjuhend-, hooldus- ja kasutusjuhend
- Ehitustööde päevik
- Kaetud tööde akt(id)
- Fotod ehitustööde protsessist
- Geodeetiline teostusmõõdistus
Kasutusloa taotlus koos vajalike dokumentidega esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks on ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt vajalik esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu ehitusteatis + ehitusprojekt.
Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded on täpsemalt välja toodud: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021008
Oluline teada:
Ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, peab olema nõuetele vastav veevõtukoht. Siinkohal tuleb esmalt välja selgitada, milline vee maht ja vee vooluhulk on vajalik vastava ehitise tarbeks rajada. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul ja kõrghoone puhul ühe tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti.
Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 meetri kaugusel.
Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Eelmises lauses nimetatud leevendust ei saa kasutada linnas ja alevis.
Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;
2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;
3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta.
Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Olemasolevate tuletõrje veevõtukohtadega on võimalik tutvuda ehitisregistris järgmiselt:
Tuletõrje veevõtukoha kasutusele võtmiseks tuleb ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt esitada ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu kasutusteatis koos ehitustööde dokumentatsiooniga:
- Ehitustööde päevik
- Kaetud tööde aktid
- Fotod ehitustööde protsessist
- Ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus
- Mahuti korral paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhend
- Materjalide sertifikaadid
- Tuletõrjehüdrandi kontrollakt
Oluline teada:
Veevõtukoha kasutamise järel peab tagama selle korrashoiu.
Veevõtukoha korrashoid peab tagama:
1) veevõtukoha aastaringse kasutamise;
2) veevõtukoha nõuetekohase tähistamise;
3) vaba juurdepääsu veevõtukohale.
Veevõtukohta katsetatakse nii enne selle kasutuselevõttu kui ka korrashoiu tagamiseks.
Veevõtukoha katsetamine korrashoiu tagamiseks tuleb teha järgmise sagedusega:
1) survestatud veeallikal paikneval veevõtukohal vähemalt üks kord kolme aasta jooksul;
2) survestamata veeallikal ja päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise kohas vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(4) Veevõtukoha katsetamise tagab tuleohutuse seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud isik.
(5) Veevõtukohta katsetab isik, kellel on selleks vajalikud vahendid ja teadmised.
(6) Pärast igat korrashoiu tagamiseks tehtavat katsetamist edastatakse veevõtukoha katsetamise tulemus ehitisregistri kaudu Päästeametile.
Allikad:
- Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007?leiaKehtiv
- Määrus nr 8 (vastu võetud 16.02.2021) https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021008
- Määrus nr 10 (vastu võetud 18.02.2021) https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004?leiaKehtiv
- Määrus nr 17 (vastu võetud 30.03.2017) https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013?leiaKehtiv
- Määrus nr 3 (vastu võetud 14.02.2020) https://www.riigiteataja.ee/akt/118022020009?leiaKehtiv
Sademeveetorustiku rajamise korral tuleb ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt esitada ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Sademeveetorustiku kasutusele võtmise korral tuleb ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt esitada kasutusloa taotlus koos ehitustööde dokumentatsiooniga ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Ehitustööde dokumentatsioon:
- Ehitustööde päevik
- Kaetud tööde aktid
- Fotod ehitustööde protsessist
- Sademeveetorustiku teostusmõõdistus, mis tuleb lisada nii ehitisregistrisse kui ka geodeedi poolt Tartu valla geoarhiivi (https://geoarhiiv.tartuvald.ee/)
- Ehitamisel kasutatud materjalide sertifikaadid
- Kaamerauuring
Kontaktid
Kadri Tattar
ehitusspetsialist
Rajatiste (puurkaevud, puuraugud, torustikud, kaablid, teed, piirdeaiad, päikeseelektrijaamad) kooskõlastused, ehitusload/ehitusteatised ja kasutusload/kasutusteatised. Eelnõude koostamine.
Rajatiste (puurkaevud, puuraugud, torustikud, kaablid, teed, piirdeaiad, päikeseelektrijaamad) kooskõlastused, ehitusload/ehitusteatised ja kasutusload/kasutusteatised. Eelnõude koostamine.
Taavi Paat
ehitusspetsialist-järelevalve
Hoonete ehitusteatiste ja ehituslubade vastu võtmine, menetlemine ja väljastamine. Ehitisregistri pidamine, elanikkonna nõustamine ehitusvaldkonnas, ehitusalastes küsimustes, teiste ametkondade kaasamine menetlustesse. Eelnõude koostamine. Ehitusjärelevalve.
Hoonete ehitusteatiste ja ehituslubade vastu võtmine, menetlemine ja väljastamine. Ehitisregistri pidamine, elanikkonna nõustamine ehitusvaldkonnas, ehitusalastes küsimustes, teiste ametkondade kaasamine menetlustesse. Eelnõude koostamine. Ehitusjärelevalve.
Ergo Nõmme
ehitusspetsialist-järelevalve
Viibib puhkusel 04.05-17.05. Hoonete kasutusteatiste ja hoonete kasutusloa taotluste menetlemine ehitisregistris. Ehitusseadustiku alusel riikliku järelevalve teostamine (v.a teed/tänavad/torustikud/liinid ja kaablid). Kodanike vastuvõtmine ja nõustamine oma töövaldkonda puudutavates küsimustes. Hoonete kasutuselevõtu korral korralduste eelnõude koostamine.
Viibib puhkusel 04.05-17.05. Hoonete kasutusteatiste ja hoonete kasutusloa taotluste menetlemine ehitisregistris. Ehitusseadustiku alusel riikliku järelevalve teostamine (v.a teed/tänavad/torustikud/liinid ja kaablid). Kodanike vastuvõtmine ja nõustamine oma töövaldkonda puudutavates küsimustes. Hoonete kasutuselevõtu korral korralduste eelnõude koostamine.
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.03.2026
