Õppereisil tutvuti Jyväskylä linna eakatele suunatud sotsiaal- ja hoolekandeteenuste korralduse, kogukonnapõhiste tugiteenuste, erinevate sotsiaalse kaasatuse praktikatega. Õppereisi üheks eesmärgiks oli soov tutvuda Soome heaolupiirkondade keskse teenusekorralduse toimimisega ja hinnata, kas selline mudel võimaldab pakkuda inimestele paremini kättesaadavaid ja terviklikumaid teenuseid võrreldes omavalitsuspõhise süsteemiga. Samuti otsiti häid praktikaid ja uusi ideid, mida saaks rakendada Kastre, Tartu ja Kambja vallas kohalike teenuste arendamisel.
Eestis on kohalike omavalitsuste ülesanne korraldada ja vajadusel osutada 13 põhilist seadusest tulenevat sotsiaalteenust, mis on koduhooldusteenus, erihoolekandeteenus, hooldekoduteenus, tugiisikuteenus, sotsiaaltransporditeenus jt. Eesti ja Soome peamine erinevus seisneb teenuste korraldusmudelis. Eestis vastutavad sotsiaalteenuste arendamise ja korraldamise eest kohalikud omavalitsused, mistõttu sõltuvad teenuste maht ja arenguvõimekus sageli omavalitsuse suurusest ja ressurssidest.
Soomes jõustus 2023. aastal sotsiaal- ja tervishoiureform, mille tulemusena loodi heaolupiirkonnad. Ühte heaolupiirkonda kuulub mitu omavalitsust, kus sama organisatsioon vastutab nii sotsiaal- kui ka tervishoiuteenuste korraldamise eest. See võimaldab teenuseid paremini lõimida ja kujundada inimese jaoks terviklikuma ja sujuvama teenusteekonna.
Kastre, Tartu ja Kambja valla ühiskülastus Soome, Jyväskylä linna oli jätkuks samade valdade edukalt läbiviidud projektile "Koduteenuse arendamine Kastre, Kambja ja Tartu vallas".
Kolme valla ühisel õppereisil Jyväskylässe sai tutvutud Soome kogemustega eakate heaolu, ennetustöö, kogukonnategevuse, digilahenduste ja elukestva õppe korraldamisel. Kahe päeva jooksul sai külastatud erinevaid hoolekande- ja kogukonnakeskusi, Jyväskylä Ülikooli ning täiskasvanuhariduse ja suveülikooli keskusi. Kõiki külastusi ühendas üks läbiv põhimõte – toetada inimest võimalikult varakult, et säilitada tema iseseisvus ja elukvaliteet võimalikult kaua.
Esimesel päeval külastasime Kauramäki küla, mis erineb tavapärasest hooldekodu mudelist. Tegemist on pigem kogukonnaga, kus inimesel on oma väike elamine ning abi saadakse vastavalt vajadusele. Kauramäkis on ühendatud kogukondlik elamine, ööpäevaringne hooldus ja eraldi üksus mäluhäiretega inimestele, kokku 90 kliendile. Kauranmäki külas töötab ligikaudu 80 inimest.
Eriliselt jäi silma inimesekeskne lähenemine – inimese enda harjumusi, päevakava ja senist elukorraldust püütakse võimalikult palju säilitada. Olulisel kohal on ka loodus ja roheline keskkond: elanike kasutuses on suured terrassid, aiad ja kasvuhooned ning rakendatakse Green Care'i põhimõtteid ja sensoorseid ruume. Suur tähtsus on laste ja eakate ühistel tegevustel, mida soodustab lasteaia ja eakate ühine õueala. Kauramäki eesmärk on olla osa ümbritsevast keskkonnast, mitte suletud hoolekandeasutus.
Vaajakoski eakate päevakeskuses tutvusime ennetava töö korraldusega. 2026. aastal avatud keskus on Kesk-Soome esimene spetsiaalselt eakate päevategevuseks ja puuetega inimeste elamiseks rajatud hoone, mille planeerimisse olid kaasatud ka töötajad. Päevategevuses osaleb ligikaudu 70 inimest nädalas üheksas erinevas grupis. Päevategevuste eesmärk on sisustada inimese päeva ning toetada tema tegevusvõimet ja võimalikult kaua iseseisvalt kodus hakkamasaamist. Päevad on üles ehitatud mitmekülgselt – olulisel kohal on suhtlemine, liikumine, tasakaalu- ja jõuharjutused, ühine lõunasöök ning mälu ja tunnetust toetavad tegevused, mängud ja käsitöö. Lisaks pakutakse päevategevust videokõne kaudu, hügieeniteenust ja võimalust iseseisvaks treeninguks. Abi püütakse pakkuda juba enne seda, kui inimene vajab väga suurt hooldust, et hoida tema füüsilist, vaimset ja sotsiaalset võimekust võimalikult kaua.
Piippurannan eakate klubis tutvusime kogukonnamaja mudeliga, kus suure osa tegevustest loovad inimesed ise. Klubi on avatud kõigile soovijatele, kuhu võib tulla ka lihtsalt ajalehte lugema, kohvi jooma, teiste inimestega suhtlema või arvutit kasutama. Lisaks toimuvad liikumis-, käsitöö-, muusika-, tugi- ja vestlusringid, kontserdid, loengud, digitugi ning tegevused erinevatele sihtrühmadele.
Eriti muljetavaldavad olid tegevuste mahud: 2025. aastal registreeriti 21 879 külastust ja toimus 1433 üritust, kuigi kogukonnamaja tegevust koordineerib vaid kaks töötajat. Ligikaudu 90 protsenti tegevuste sisust tuleb kolmanda sektori organisatsioonidelt ning suur osa tööst tehakse vabatahtlike kaasabil. Eakatele suunatud gruppe juhivad muu hulgas ka vabatahtlikud eakaaslased, gruppide eesmärk on vähendada üksildust, toetada iseseisvust ja pakkuda võimalust teiste inimestega kohtumiseks ning suhtlemiseks.
Heaks näiteks on „Kunstiapteek“, mille kaudu viiakse eakateni tasuta kultuuritegevusi, näiteks ühiseid laulmisi, muusikat, tantsu ja muid kultuurikogemusi, et toetada inimese vaimset ja sotsiaalset heaolu. Jyväskyläs on loodud eakasõbraliku linna programm, kus on olulisel kohal kogukonnategevus, vabatahtlik tegevus, kultuur, liikumine ja põlvkondadevahelised kohtumised.
Kõlama jäi üldine ja valdav põhimõte – suunata ressurssi ja teha ennetustööd enne, kui inimene vajab kallimat ja mahukamat abi. Selleks püütakse inimesi aktiivsena hoida, toetatakse iseseisvuse säilimist, luuakse võimalusi teistega suhtlemiseks ning kaasatakse kogukonda ja vabatahtlikke. Eakate võimalikult terve, iseseisva ja kvaliteetse elu nimel teevad koostööd linn, kogukond, kultuur, ühendused, haridusasutused, kogudused ja teised partnerid.
Teisel päeval külastasime Jyväskylä Ülikooli, kus meile tutvustati infotehnoloogia teaduskonnas tehtava teadus- ja arendustööd. Eriti huvitav oli digitaalse terviseintellekti valdkond, kus uuritakse tehisintellekti kasutamise võimalusi tervishoius ja spetsialistide töö toetamisel. Tutvustati tehisintellektil põhinevat assistenti, mis kasutab organisatsiooni enda dokumente ja projekte, kus analüüsitakse patsiendiandmeid haiguste prognoosimiseks. Kuigi laboritööga ei olnud seekord võimalik tutvuda, anti videomaterjali kaudu hea ülevaade seal kasutatavast tehnoloogiast ja arendussuundadest.
Coordination Centeris tutvustati erinevaid eakate toetamiseks kasutatavaid digitaalseid lahendusi. Mitmed neist on kasutusel ka Eestis, kuid tähelepanu köitis eelkõige ravimite väljastamise robot. Seade täidetakse eelnevalt ravimitega ning see väljastab inimesele õige ravimi vastavalt määratud kuupäevale ja kellaajale. Roboti töö on kaugelt jälgitav ja juhitav telefoniäpi kaudu, mis aitab tagada ravimite õigeaegse võtmise.
Jyväskylä täiskasvanuhariduskeskuse ja suveülikooli külastusel tutvusime Soomes rakendatavate elukestva õppe võimalustega ning eelkõige sellega, kuidas toetatakse eakate aktiivsena püsimist. Huvitava näitena tutvustati Kolmanda Eluea Ülikooli (The University of the 3rd Age) mudelit, mille kaudu pakutakse eakatele loenguid, seminare, digioskuste õpet, õppereise ja erinevaid huvitegevusi. Õppimise eesmärk ei ole ainult uute teadmiste omandamine, vaid ka sotsiaalsete kontaktide, aktiivsuse ja kogukonnatunde säilitamine.
Olulisel kohal on digitoe süsteem, kus vabatahtlikud digijuhendajad aitavad teisi eakaid arvuti ja telefoni kasutamisel. Samuti tutvustati projekti, mille kaudu püütakse ennetavalt jõuda nende eakateni, kes ise abi küsida ei oska või olemasolevate teenusteni ei jõua. Tähelepanu pööratakse võimalikult varajasele märkamisele – olgu probleemiks üksildus, digitaalsest maailmast kõrvalejäämine, toimetulekuraskused või sotsiaalne isolatsioon.
Jyväskylä õppereis andis palju mõtteid ka meie enda kohaliku elu ja teenuste arendamiseks. Eelkõige kinnitas see arusaama, et ennetus, kogukonna kaasamine ja inimese aktiivsena hoidmine võivad olla sama olulised kui juba väljakujunenud abivajadusele reageerimine.
Jyväskylä linn on olnud Tartu valla sõpruslinn juba aastast 1991. Miniprojekti „Hoolekande valdkonna spetsialistide õppereis“ kirjutas ja viis läbi Tartu Vallavalitsus.
