Pakendite kogumine ja sorteerimine
- Kõiki pakendeid tuleks võimalikult eraldi koguda ja sorteerida kolmeks: paberi- ja kartongijäätmed, klaaspakendid ning plast- ja metallpakend joogikartongiga.
- Pakendeid ei ole vaja põhjalikult pesta, piisab loputamisest. Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba.
- Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada, nt jogurti kartongpakendit, siis selline määrdunud pakend pakendiringlusesse ei lähe. Selline pakend tuleb panna segaolmejäätmete konteinerisse.
Pakendijäätmete üleandmine
- Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama.
- Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele.
- Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta.
- Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.
- Pakendite üleandmine korraldatud jäätmeveo raames on vabatahtlik lisateenus.
Avalike pakendikonteinerite asukohad:
kaart
Anna kasutuskõlblikud asjad uuele ringile
Kohalik omavalitsus korraldab tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et kõik tekstiilijäätmed tuleb tekkekohal eraldi kokku koguda ja siis õigesse kogumiskohta üle anda. Milliseid esemeid viia tekstiilijäätmete kogumispunkti, mida tuleb tähele panna ja mis neist jäätmetest edasi saab?
Tekstiilijäätmete hulka loetakse kõik tekstiilist esemed, mis meie igapäevaelus tekivad: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms) ja kodutekstiil (rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne).
Kasutuskõlbmatu tekstiil
Kui riided, jalanõud, voodipesu või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, siis tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Tartu linna ja Tartu valla vahel on sõlmitud koostööleping, mille alusel saavad Tartu valla elanikud tekstiilijäätmeid ära anda Tartu linna Selli tn 19 ning Jaama 72C jäätmejaamadesse (hinnakiri).
Kasutuskõlblik tekstiil
Terved ja puhtad riided või jalanõud saab viia kaubanduskeskustes asuvatesse kogumiskastidesse, pakkuda või müüa neid erinevates Facebooki gruppides või muudel platvormidel.
Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.
Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed
Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?
Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus (Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse - EIS) seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust.
Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.
- Sinu kodus või kontoris on kindlasti veel puhtaid, terveid ja kasutuskõlblikke asju, mille jaoks ruumi ei ole või mida enam ei vajata.
- Et sellised asjad ei satuks prügimäele, vaid leiaksid tee uue omanikuni, too need Uuskasutuskeskusesse.
- Puhtaid, terveid ja kasutuskõlblikke asju, mille jaoks ruumi ei ole või mida enam ei vajata, saab viia nii kauplustesse, 24/7 iseteeninduslikult kasutatavatesse kogumismajadesse või kaubanduskeskuste kogumiskappidesse.
- Sel viisil säästame üheskoos keskkonda ning hoolime abivajajatest meie ümber.
Reesi Riidepessa on oodatud kasutuskõlblikud:
- laste riided
- jalanõud
- mänguasjad
Eesmärk on pakkuda peredele lihtsat ja mugavat võimalust anda asjadele uus elu ning vähendada tekstiiljäätmete hulka.
Lisaks annetamisele on võimalik tuua esemeid ka müüki, et need leiaksid kiiresti uue omaniku. Taaskasutus on loomulik, lihtne ja kättesaadav.
Keskuse tee 2, Raadi alev (Grossi kauplushoones)
Reesi Riidepesa Facebooki leht
Mida teha elektroonikajäätmete ja patareidega?
MTÜ Eesti elektroonikaromu elektroonikajäätmete kogumispunkt asub Maramaa külas Ranna tee 1 maaüksusel. Kogumispunkt on avatud E-R 8:00-17:00. Lisaks saab elektroonikajäätmeid ära anda Tartu linna Jaama 72 C ja Selli tn 19 asuvatesse jäätmejaamadesse.
Kogumispunktis tasuta vastuvõetavad seadmed:
- suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms);
- väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
- kodused IT & telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
- tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms);
- luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid;
- elektritööriistad (va. tööstuslikud);
- elektrilised mänguasjad;
- seire ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)
Patareide hinnatõusu aitab ohjeldada nende usinam kokkukogumine
Patareide tootmiseks kasutatavate maavarade hinnad on kriiside ajal mitmekordistunud, mis toob paratamatult kaasa ka patareide ja akude hinnatõusu. Kui suudaksime usinamalt kasutatud patareid kogumiskasti viia, saaks neid kasutada uute patareide tootmiseks. See aitaks säästa kalleid ressursse ja pehmendada põntsu rahakotile.
Eurooplased on Eesti inimestest märksa tublimad vanade patareide kokkukogujad. Keskmiselt jõuab Euroopa riikides iga teine patarei pärast kasutamist kogumiskasti. Luksemburglased aga suudavad lausa 71% patareidest ja akudest kokku koguda. Eesti inimesed viivad vaid 30% kogumiskastidesse ja sama palju visatakse olmeprügi hulka.
„Patareid ja akud sisaldavad nii väärtuslikke kui ka ohtlikke aineid, mis on tavaprügi hulka visates suureks ohuks loodusele ja inimestele," ütles keskkonnaminister Madis Kallas. Näiteks sisaldub neis koobaltit, pliid, liitiumit ja niklit, mis on kriitilise tähtsusega ja raskesti kättesaadavad toorained.
„Saame vanades patareides ja akudes olevat väärtuslikku materjali uuesti kasutada ning suunata selle uute patareide valmistamisesse, kuid selleks on meil esmalt vaja need eraldi kokku koguda," selgitas Kallas.
Ajaga kasvab nõudlus patareide ja akude järele tormilise tempoga – juba 2030. aastaks toodetakse neid senisest 10 korda rohkem. 2040. aastaks aga suureneb akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda. Hoogustuv tootmine suurendab nõudlust üha enamate maavarade järele, mille kaevandamine on kallis ning keskkonnale koormav ja ohustab elurikkuse püsimist.
Tallinna Ülikooli tudengite hiljutisest uuringust selgus, et inimesed, kes patareisid eraldi ei kogu, hindavad oma majapidamistes tekkivat patareide kogust väikeseks ja keskkonnale väheohtlikuks. „Tegelikult on iga olmeprügisse visatud patarei ohtlik. Iga kogumiskasti viidud patarei seevastu aitab loodust hoida ning säästa uute patareide tootmiskuludelt," sõnas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „Sellega anname oma panuse, et pidurdada kliimamuutusi. Ringlussevõetud materjali kasutamine võimaldab vähendada toote tootmise CO₂ jalajälge, toorainete eetilist hankimist ja varustuskindlust."
Oma kasutatud patareid saab viia kogumiskasti – mille leiab näiteks toidupoest, tanklatest ja elektroonikakauplustest – või jäätmejaama. Kus asub sulle lähim kogumiskast, vaata veebist. Kaupmees, kes müüb patareisid, on kohustatud vanad patareid ja akud tarbijalt tasuta tagasi võtma.
Patareide, akude ja teiste ohtlike jäätmete kohta saab lisaks lugeda veebilehelt: envir.ee/ohtlik
Parandus- ja remonditööd
Üha enam leiavad meedias kajastust mõisted taaskasutus, jäätmetekke vältimine, korduskasutus, ringlussevõtt ehk ümbertöötlemine, keskkonnahoidlik tootmine jne. Mõisteid on palju ja need on kohati segadusse ajavad. Need mõisted leiavad pigem kasutust valdkonnaspetsialistide poolt, aga kodanikud, kes soovivad oma ümbritsevat keskkonda säästa, ootavad lihtsaid ja konkreetseid suuniseid, kuidas puhtamasse keskkonda panustada.
Näiteks uue riideeseme soetamise asemel saab vanemaid rõivaid rätsepa juures parandada või vajadusel parajaks õmmelda. Kui mõni kodumasin üles ütleb, siis uue soetamise asemel saab kaaluda esialgu vana remontimist. Purunenud metallist aiamööbli või muu metalltoote saab asjatundja juures uuesti kokku keevitada. Puidust mööbli puhul võib esemele uue elu anda värske värvikiht. Sellise lähenemisega liigume me väikeste sammudega suurema eesmärgi poole – olla keskkonda säästev ning kasutada maksimaalselt ära tooteid, mille valmistamisse on juba panustatud. Mõistlikum tarbimine ja esemete maksimaalne ärakasutamine vähendab ka jäätmete tekkimist.
Kontakt ja lisainfo
Marjaliis Kivisaar
keskkonnaspetsialist
Jäätmemajandus, keskkonnalubade taotluste menetlemine, raielubade taotluste menetlemine, keskkonnajärelevalve, hulkuvate koerte ja kassidega seonduvad tegevused.
Jäätmemajandus, keskkonnalubade taotluste menetlemine, raielubade taotluste menetlemine, keskkonnajärelevalve, hulkuvate koerte ja kassidega seonduvad tegevused.
Viimati uuendatud 10.09.2026
