Fotol eksperimentaalne jagatud teelahendus. Kollane tahvel tee ääres juhendab liiklejaid.

 

Kesksuvel, 25.-26. juunil toimus järjekordne URBACT projekti Beyond the Urban rahvusvaheline seminar. Seekord kohtusime Prantsusmaa Oksitaania piirkonna väikelinnas Bram. See Tolouse ja Carcasonne vahel paiknev 3252 elanikuga ja ca 18 km² suurune linn on pika ajalooga. Roomlaste poolt juba 60 aastal e.m.a. Eburomaguse nimega asutatud linn paikneb läbi Prantsusmaa Vahemere ja Atlandi ookeani vahelist laevaliiklust võimaldava ajaloolise Canal du Midi ääres, mistõttu satub paljude reisisellide teele. Tulenevalt sellest oli meie seekordse kohtumise teema turism.

Meie reis Prantsusmaale algas Eestlasele ebamugavalt jaanipäeva varahommikul. Teatava kompensatsioonina tundus teadmine, et Eesti vihmasest 15 kraadisest suvisest pööripäevast on minek soojarekordeid saavutavale Lõuna-Prantsusmaale. Ilmaennustused ei eksinudki. Juba Tolousei lennujaamas maabudes võttis meid vastu pea 40 kraadine soe. Veelgi soojema vastuvõtu osaliseks saime aga Brami linnas. Kuna linn on väga väike, siis siin hotelle ei leidu, mis suudaksid majutada kogu projekti seltskonna. Seetõttu oli osaliste majutamine korraldatud väikestes kodumajutustes Airbnb kaudu. Rõõmsa üllatusena selgus, et meile oli osaks saanud õnn olla majutatud linnapea Claudie ja tema kaasa isiklikus kodus. Eluhooneks kohandatud vana keraamiliste plaatide väiketootmine oli tõeliselt õdus. Pealegi paiknes see meie ajutine kodu kohe seminaride toimumiskoha – vana trammijaama, kõrval.  

Esimesel tööpäeval andsid Brami linna esindajad ülevaate oma tegemistest liikuvuse arendamisel. Saime teada, et linn kingib igale linna lapsele 10 aastaseks saamisel jalgratta. Selline uhke sünnipäevakink suunab elanikke valima liikumiseks auto asemel jalgratast. Jalgrattaga sõitmise ja liiklusereeglite õpetamiseks oli rajatud ka liikluslinnak. Ühe teise põneva projektina oli vineerdetaile kasutades ehitatud jalgratas-buss. Juhiga ja 8 reisijakohaga buss oli sisuliselt 9 kohaline jalgratas. See buss korjab siis koolipäeva alguses lapsed linna pealt ja üheskoos vändatakse koolini.  

Jalgratas-buss laste kooli transportimiseks

Katseliselt on Brami linn rajanud ka teelõigu, kus varasema kahe autode sõidurea asemel on nüüd üks keskel ning mõlemal pool ääres jalgrattatee. Kui sellel sõidab jalgrattur, siis on temal sõiduprioriteet, ehk teineteisele vastu sõitvad autod peavad liikuma jalgratturi kiirusega, kui jalgrattureid pole võivad autod kasutada ka rattatee osa. 

Huvitava mõtlemisülesandena pidime kaardistama oma kodukoha olulisemad turismiatraktsioonid ja vaatamisväärsused ning nende kontekstis olulisemad turismimarsruudid jalgsi- jalgrattaga, bussiga ja autoga liikuvatele külastajatele. Ülesande teise osana pidime kaardistama tavalise linna/vallaelaniku päevateekonna. Ülesande kolmandas osas pidime hindama kuivõrd need teekonnad kattuvad ning kas ja kuidas saame samal teekonnal katta mõlema sihtgrupi vajadusi, vajadusel teekondi kokku viies. Selline väga põneva vaatenurgaga ülesanne pani mõtlema ja tekitas arusaama, et tõepoolest on turistil samasuguseid praktilisi vajadusi nagu elanikul (pood, pink puhkamiseks, tankla, söögikoht jms) ja elaniku igapäevateekond võiks sisaldada ka tavapäraselt turistile suunatud atraktsioone (infostendid, suunaviidad, kasvõi kunstinäitused). 

Fotol turismi- ja igapäevateekondade ühildamise töötuba.

Teise nö käed külge ülesandena pidime sõnastama etteantud persona väljakutsed seoses liikuvusega. Ette oli antud väljamõeldud isiku vanus, sugu, erivajadused, huvid, liikumise sihtkohad. Neist andmetest lähtuvalt pidime analüüsima kuidas see isik sihtkohta meie enda, st Tartu valla kontekstis, liigub, milliseid takistusi  ta kohtab ja sellest tulenevalt välja pakkuma lahendusi tema vajaduste paremaks rahuldamiseks. Selline personapõhine situatsioonide läbimängimine, eriti koos täiesti erineva kogemusega rahvusvahelise seltskonnaga, aitab väga hästi mõista ka reaalsete elanike vajaduste mitmetahulisust ja suunata tähelepanu nüanssidele, mis muidu tähelepanuta jääksid. 

Esimene tööpäev lõppes väga põneva jalgrattamatkaga Canal du Midi (ajaloolise nimega Canal royal en Languedoc) nimelise kanali ääres ning väikese paadisõiduga kanalil endal. 15 tuhande inimese kätetööna 1667-1681 aastatel rajatud 250km pikkune kanal rajati sooviga pääseda tollimaksudest ja teiste riikide kontrollitavatest pääsudest Vahamerele. Paljude lüüsidega kanal on tänapäeval turismiteekonnaks paatidega liikujatele, mida oli kanalil tõepoolest palju. Kanali ääres aga kulgeb matkarada jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. Tee äärde oli rajatud mitmeid puhkekohti ja kuna kanali ääres on mitmeid asulaid ja linakesi, on võimalik läbi teha kogu kanali pikkust kattev kanaliga seotud matkatee. 

Fotol rattaretk Canal du Midi kaldal

Teine tööpäev algas taas rattaretkega, seekordne teekond viis meid vaatama eelmisel päeval kirjeldatud liikluslinnakut ja katselist teelahendust, kus kaherealise autotee asemel on lihtsalt ümberjoonimisega rajatud üherealine autotee, mille kummalgi pool on rattateed. Meie teekond kulges mööda piirkonna ühte suuremat ida-läänesuunalist matkateed. Ka selle äärde oli hiljuti ehitatud puhkekohad katuse all olevate pinkide ja lauaga, mille varjuks mõeldud viinamarjad ei olnud küll hetkele veel piisavalt suureks kasvanud, aga andsid aimu tulevikus siin paiknevatest idüllilistest rohelistest puhkepesadest. Tee ise oli kõva ja üsna sile ning väga mugav rattaga sõita. Ristumised sõiduteedega ja kohad, kus kõrvalolevalt põllul tööd tehes võib traktor rattateele sattuda, olid ehitatud betoonist. 

Fotol rattateede ääres olevad peatus- ja puhkekohad

Tagasi Brami jõudes ootas meid ees oluline osa tööpäevast. Olime juba varem saanud ülesande anda hinnang ühe etteantud partneri tegevuskavale. Meie hinnata oli Kocani (Põhja-Makedoonia) tegevuskava ja meie tegevuskava hindas Hradec-Kralve (Tšehhi) meeskond. Nüüdse seminari ülesanne oli ülevaatusel leitud tähelepanekutest hindaja ja hinnatava vahel rääkida. Saime väga positiivse tagasiside oma tegevuskavale. Seminari teise osana tutvustasid juhteksperdid Clyde ja Brian üht huvitavat meetodit oma tegevuste, eesmärkide ja kavade tutvustamisel üldsusele – lugude jutustamist. See meetod oli nimetatud Pixari meetodiks, kuna lugu ehitatakse üles samasuguste osadena nagu ka tänapäevane multifilm.  

Kaks päeva Prantsusmaal möödusid kiiresti ja nagu selliste projektikohtumiste puhul tavapärane, omandasime palju uusi mõtteid, ideid ja inspiratsiooni, mida koju kaasa võtta. Ja nagu alati jäi ka seekord kripeldama tunne, et oleks tahtnud rohkem näha linna ja riiki, mida külastasime. Õnneks oli seekordse ürituse programmis mitmeid objektide külastusi ja jalgrattaretked, mis võimaldasid lisaks reaalsete linnaruumi lahendustega tutvumisele näha elukeskkonda ka üldisemalt. Suur tänu Brami linnapeale Claudie´le ja tema meeskonnale väga sisuka ja meeldejääva ürituse korraldamise eest. 

 

Tõnis Tõnissoo
Arendusnõunik