Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis levinud nälkjate võõrliigid, kes on aiapidajale tülikad kahjurid. Nad toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest. Hispaania teetigu on juba laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel, praegu teadaolevalt on ta lisaks Harjumaale levinud ka Saare- ja Viljandimaale. Selleks, et nad sinu aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleks nende ohjamisega tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga.
Hoogustunud üleilmne taimekaubandus on põhjus, miks kutsumata nälkjaliigid uutesse piirkondadesse „reisivad". Peamiselt toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa ka niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.
Kuidas vältida võõrnäljaliikide sattumist oma aeda?
- Ära too lille- ja põõsataimi oma aeda piirkondadest, kus leidub hispaania teetigu ja mustpeanälkjat.
- Kontrolli isikute mullapalle. Kui võtad mullapalli potist välja, peaksid teomunad olema hästi nähtavad. Leitud munad hävita keevas vees.
- Istikute soetamisel hoia neid mõni nädal karantiinis. Seo mullapalli ümber läbipaistev kilekott ja kinnita see tihedalt ümber istiku varre. Aeg-ajalt kontrolli, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Olenevalt taimest hoia istikut poolvarjulises kohas, kasta ja jälgi seda. Hävita kotti sattunud isendid keeva veega.
Mida teha, kui võõrnälkjad on juba aias?
- Tõrjetööga on oluline alustada juba aprillis-mais, kui esimesed täiskasvanud loomad välja ilmuvad. Kõige tõhusam on täiskasvanud isendite ja munade kokku korjamine, keeva veega üle valamine ja seejärel umbes labida sügavusele mulda kaevamine. Iga isend, kes maikuus muneda jõuab, võib juulikuuks anda u 400 järglast.
- Kontrolli regulaarselt aias varjulisi ja niiskeid kohti, mida soe õhk ja päike lihtsasti ei kuivata. Korista lehehunnikud, kaeva kompostihunniku pealmine kiht sügavamale, võimalusel lõika lopsakate taimede ja põõsaste alused puhtaks. Terrassialused, kasvuhoone servad, kõrge ja niitmata rohi, kaevuääred jms kohad on nälkjatele sobivad peitumis- ja munemispaigad.
- Nälkjate kokku meelitamiseks võid kasutada õllelõkse, arbuusikoori ja muid mahlaste köögiviljade jääke. Paiguta meelituskohtade lähedusse lauajuppe, mille alla saavad nälkjad päeval peituda. Sealt on neid lihtne üles leida.
- Nälkjate järjepideval tõrjumisel on oluline koostöö naabritega. Vastasel juhul on naabruses neist võimatu vabaneda. Koostöös peitub jõud!
- Kindlasti ära vii elusaid nälkjaid mujale loodusesse (metsaserva, niidule, parki). Nii ei levi võõrliigid mujale. Looduses saavad nälkjad kontrollimatult paljuneda ja edasi levida ning varem või hiljem jõuavad nad inimeste aedadesse tagasi.
- Väldi teomürkide kasutamist! Need ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigi mõjusad, küll aga hävitavad mürgid kohalikke kasulikke liike. Teomürgid ohustavad ka tigudest toituvaid loomi-linde (nt siilid) ja koduloomi (nt kassid,koerad).
Rohkem infot leiad Keskkonnaameti kodulehelt.
Hispaania teetigu
- Silmapaistvalt suur – kehapikkus 7–15 cm.
- Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
- Keha värvus varieerub tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Keha kattev lima on oranžikaskollane.
- Pea on enamasti kehast tumedam.
- Talla serv kehaga umbes sama värvi ja silmatorkavate tumedate triipudega.
- Munad valkjad, kergelt läbipaistvad, u 3 mm läbimõõduga. Paiknevad u 20–30 (40) kaupa koos.
Mustpeanälkjas
- Väike – kehapikkus 3,5–5 cm.
- Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas.
- Keha värvus hallikas-pruunides toonides.
- Pea on sinkjas-musta varjundiga.
- Iseäraliku välimuse tõttu kergesti äratuntav.
PANE TÄHELE! Hävita ainult võõrliike ja hoia kodumaiseid! Paljud kodumaised teod on aiapidajale kasulikud, näiteks tekitavad huumust ja söövad võõrnälkjate mune.
Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd
Lisainfo SIIT
Teokaart SIIT
Võõrnälkjate tõrjega on vaja jätkata ka sügisel
Kuigi sügisesed ilmad on veidi jahedamad, pole veel õige aeg võõrnälkjate, hispaania teeteo ja mustpeanälkja, tõrjet lõpetada. Nälkjad toimetavad ka sügisel, kuni ilmad pole veel külmaks läinud.
Pehme ja niiske ilmaga võivad nälkjad muneda hilissügiseni. Hispaania teetigu paigutab munad väikeste kobaratena näiteks kõdukihi alla, lehe- või kompostihunnikusse, kasvuhoone serva alla. Mustpeanälkjas muneb lehtede alla, lehehunnikutesse, aga ka mulla pindmisse kihti.
Kui ilm läheb külmemaks, otsivad nälkjad varjulisi, külma eest kaitstud talvitumiskohti: näiteks komposti-, lehe- ja oksahunnikud, vihmaussikäigud või mitmesugused praod pinnases, ehitiste servaalused.
Mida varem lumi maha sajab, lumerohkem ja pehmem on talv ning mida kauem lumikate maapinnal püsib, seda paremad tingimused on võõrnälkjatel talve üleelamiseks. Mõlemad liigid taluvad ka väikest külma (kuni –2 kraadi). Külma taluvad paremini just noored isendid ja munad. Täiskasvanud nälkjad, kes on munenud, hooaja lõpus enamasti surevad.
Soovitused sügisesteks tegevusteks:
- Korja ja surma jätkuvalt nii hispaania teetigusid kui ka mustpeanälkjaid. Kogutud isendid surma nn kiire surmamise põhimõttel, näiteks nälkjat pooleks lõigates või kogutud nälkjatele keevat vett peale valades.
- Surnud nälkjad mata labidasügavusele maha.
- Kindlasti korja kokku tigude munakogumid ja vala keeva veega üle või suru katki. Teomunad tunned ära selle järgi, et need on valkjad, klaasjalt läbipaistvad. Edasi käitu nagu surmatud isenditega.
- Nälkjad otsivad munemiseks ja varjumiseks niisket kohta: hoia puhmiku- ja põõsaalused, erinevad piirded, seinaääred hooldatuna; lõika koltunud püsikutevarred madalalt ära; kompostihunniku olemasolul kaeva see läbi; kontrolli perioodiliselt üle lillepotid, taimekastid, erinevad alused.
- Abi võib olla looduslike vaenlaste aeda meelitamisel – erinevad linnud, mardikad, siilid, pardid – kõik võivad süüa võõrnälkjate mune ja noori isendeid.
- Mingil juhul ei või puulehti, õunu, taimevarsi jm aiajäätmeid viia loodusesse, kuna nii käitudes hoopis levitaksid võõrnälkjaid edasi! Komposti aiajäätmed oma aias või kasuta kohaliku omavalituse poolt ette nähtud lahendusi, sh biojäätmete konteinereid.
- Peenarde ümber võib rajada liivast, kruusast, munakoortest, kohvipaksust, saepurust, tuhast kuivi või teravaid kaitseribasid – nälkjad ei taha sellisel pinnal liikuda. Selle mõju võib olla lühiajaline, mistõttu tuleks neid uuendada.
- Uusi taimi koju tuues tee neile hoolikas kontroll, istikute mullapall istuta sügavale ja tihenda mullaga, võimalusel hoia taimepotti läbipaistvas kilekotis mitu nädalat nn karantiinis.
- Kui su aias elavad võõrnälkjad, ära jaga oma aiataimi või kompostmulda teistele ning puhasta regulaarselt oma tööriistu ja tehnikat.
- Suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad tõrjuksid võõrnälkjaid.
Võõrnälkjaid võime levitada ka täiesti juhuslikult sõidukite ja muu tehnikaga, ka küttepuudega – kõige abil, kuhu nälkjad või nende munad võivad kinnituda. Seega alati kui leiad kasvõi ühe võõrnälkja, suure või väikese, tuleb ta kiirelt hukata!
Teata võõrnälkja leiust teokaardi vahendusel: teokaart.keskkonnaamet.ee
Kuidas võõrnälkjaid ära tunda, loe lähemalt keskkonnaameti kodulehelt: Võõrnälkjad | Keskkonnaamet
Viimati uuendatud 18.08.2026
