Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd

Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis levinud nälkjate võõrliigid, kes on aiapidajale tülikad kahjurid. Nad toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest. Hispaania teetigu on juba laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel, praegu teadaolevalt on ta lisaks Harjumaale levinud ka Saare- ja Viljandimaale. Selleks, et nad sinu aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleks nende ohjamisega tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga.

Hoogustunud üleilmne taimekaubandus on põhjus, miks kutsumata nälkjaliigid uutesse piirkondadesse „reisivad". Peamiselt toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa ka niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.

Kuidas vältida võõrnäljaliikide sattumist oma aeda?

• Ära too lille- ja põõsataimi oma aeda piirkondadest, kus leidub hispaania teetigu ja mustpeanälkjat.
• Kontrolli isikute mullapalle. Kui võtad mullapalli potist välja, peaksid teomunad olema hästi nähtavad. Leitud munad hävita keevas vees.
• Istikute soetamisel hoia neid mõni nädal karantiinis. Seo mullapalli ümber läbipaistev kilekott ja kinnita see tihedalt ümber istiku varre. Aeg-ajalt kontrolli, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Olenevalt taimest hoia istikut poolvarjulises kohas, kasta ja jälgi seda. Hävita kotti sattunud isendid keeva veega.

Mida teha, kui võõrnälkjad on juba aias?

• Tõrjetööga on oluline alustada juba aprillis-mais, kui esimesed täiskasvanud loomad välja ilmuvad. Kõige tõhusam on täiskasvanud isendite ja munade kokku korjamine, keeva veega üle valamine ja seejärel umbes labida sügavusele mulda kaevamine. Iga isend, kes maikuus muneda jõuab, võib juulikuuks anda u 400 järglast.
• Kontrolli regulaarselt aias varjulisi ja niiskeid kohti, mida soe õhk ja päike lihtsasti ei kuivata. Korista lehehunnikud, kaeva kompostihunniku pealmine kiht sügavamale, võimalusel lõika lopsakate taimede ja põõsaste alused puhtaks. Terrassialused, kasvuhoone servad, kõrge ja niitmata rohi, kaevuääred jms kohad on nälkjatele sobivad peitumis- ja munemispaigad.
• Nälkjate kokku meelitamiseks võid kasutada õllelõkse, arbuusikoori ja muid mahlaste köögiviljade jääke. Paiguta meelituskohtade lähedusse lauajuppe, mille alla saavad nälkjad päeval peituda. Sealt on neid lihtne üles leida.
• Nälkjate järjepideval tõrjumisel on oluline koostöö naabritega. Vastasel juhul on naabruses neist võimatu vabaneda. Koostöös peitub jõud!
• Kindlasti ära vii elusaid nälkjaid mujale loodusesse (metsaserva, niidule, parki). Nii ei levi võõrliigid mujale. Looduses saavad nälkjad kontrollimatult paljuneda ja edasi levida ning varem või hiljem jõuavad nad inimeste aedadesse tagasi.
• Väldi teomürkide kasutamist! Need ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigi mõjusad, küll aga hävitavad mürgid kohalikke kasulikke liike. Teomürgid ohustavad ka tigudest toituvaid loomi-linde (nt siilid) ja koduloomi (nt kassid,koerad).

Rohkem infot leiad Keskkonnaameti kodulehelt.

 

Hispaania teetigu

• Silmapaistvalt suur – kehapikkus 7–15 cm.
• Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
• Keha värvus varieerub tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Keha kattev lima on oranžikaskollane.
• Pea on enamasti kehast tumedam.
• Talla serv kehaga umbes sama värvi ja silmatorkavate tumedate triipudega.
• Munad valkjad, kergelt läbipaistvad, u 3 mm läbimõõduga. Paiknevad u 20–30 (40) kaupa koos.

Mustpeanälkjas

• Väike – kehapikkus 3,5–5 cm.
• Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas.
• Keha värvus hallikas-pruunides toonides.
• Pea on sinkjas-musta varjundiga.
• Iseäraliku välimuse tõttu kergesti äratuntav.

PANE TÄHELE! Hävita ainult võõrliike ja hoia kodumaiseid! Paljud kodumaised teod on aiapidajale kasulikud, näiteks tekitavad huumust ja söövad võõrnälkjate mune.

Foto: Merike Palginõmm

Foto: Merike Palginõmm

Lisainfo SIIT

Teokaart SIIT