Võõrliigid on liigid, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad on sattunud inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusel. Eesti siseriiklikusse võõrliikide nimekirja kuuluvad järgmised liigid: hiid-karuputk, Sosnovski karuputk, roomav akroptilon, kõik ambroosia liigid, ameerika ruse, verev lemmmalts, kanada ja sügis-kuldvits, vooljas ja sahhalini pargitatar ning nende hübriid, tihe jõgikatk ja väike vesikatk.

Nimetatud võõrliikidest kuuluvad pargitatrad saja kõige agressiivsema võõrliigi hulka ja ohustavad kohalikku loodust nii Euroopas kui Ameerikas. Aedades kasvatamise tõttu on need levinud väga laialt ja kantud Eestis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. See tähendab, et pargitatrad on Eestis keelatud võõrliigid ja neid ei tohi kasvatada, istutada ega levitada.

Kõik pargitara liigid - vooljas pargitatar (Reynoutria japonica), sahhalini pargitatar (Reynoutria sachalinensis) ja nende hübriid (Reynoutria x bohemica) - on nii Eestis kui ka maailmas väga invasiivsed ja hea levikuvõimega taimed. Looduslikult kasvavad nad Kagu-Aasias 2-3 meetri kõrguste puhmastena nii päikselistes, varjulistes, niisketes kui ka kuivemates kasvukohtades.

Pargitatarde hea levikuvõime taga on nende vastupidavad risoomid. Risoomidesse talletatakse toitained, mille abil kasvab ka kahe meetri sügavusel olevast väikesest risoomitükist, uus taim. Kui pargitatrad levivad aedadest loodusesse, hakkavad nad kohalikke taimi välja tõrjuma. Seda nii oma tiheda kasvu, teiste varjutamise kui ka teisi taimi tõrjuvate keemiliste ühendite tootmise tõttu.

Iseseisvaid tõrjevõimalusi on mitmeid, kuid tulemusteni jõudmine võtab väga palju aega. Sobiv meetod sõltub igast konkreetsest asukohast, selle eripäradest ja maaomaniku võimalustest!

Tõrjevõimalused:

• Pidev niitmine - sobib pigem väikestel aladel ja kohtades, kus on soov ala madalmurusena hoida. Juurestiku kurnamine võib võtta aastaid.
• Välja kaevamine - võimalikult suure hulga juurestikust välja kaevamine, kuivatamine ja põletamine. Järgnema peab kas pidev niitmine, tärkavate võrsete väljakaevamine või sikutamine. Väljakaevatud pinnas tuleb panna tagasi, sest see sisaldab kindlasti pargitatra juureosasid ja need hakkavad uuesti kasvama.
• Käsitsi mürgitamine - septembris (õitsemise ajal) lõika vars umbes 20 cm kõrguselt maha ja õõnsusesse süsti ca 2 ml herbitsiidi (toimeaineglüfosaat). Korda seda kõigi vartega.
• NB! Taimekaitsevahendi kasutamisel järgi kõiki reegleid! Nt ära kasuta seda kaevude ja veekogude lähedal, järgi kasutusjuhendit. Võimalusel telli töö professionaalidelt.
• Geotekstiiliga katmine - spetsiaalse tugeva geotekstiiliga (nt DuPont) kogu kasvukoha katmine nii, et tekstiil ulatub ka külgedelt 1 meetri sügavuseni. Jätta kaetuks umbes 10 aastaks.

Pea meeles:

• Tõrjumiseks tuleb alustada tegevust kogu kasvukohas ja jätkata nii palju aastaid, kuni varsi tärkab. See võib võtta väga kaua aega!
• Väljakaevatud juured ja lõigatud varred tuleb lasta kuivada samas lähedal ehk neid ei tohi viia kuhugi „ära"! Vastasel juhul aitad hoopis seda võõrliiki levitada. Kuivanult põletada!
• Ära vii aiajäätmeid ega pargitatra varsi-juuri kuhugi "metsa alla", sest nii levivad võõrliigid kontrollimatult loodusesse!

Rohkem infot leiate Keskkonnaameti kodulehelt

Tutvu siin pargitatarde voldikuga

 

Kogu tekst ja fotod Keskkonnaameti kodulehelt.