Kiireks ohuteavituseks kasutab riik erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada:

• meedia

• asutuste veebileheküjed ja sotsiaalmeediakanalid

• ohusireenid

• mobiiltelefoni sõnumid (EE-ALARM) ja telefonikõned

• valjuhääldiga teavitus

• ukselt uksele teavitus

Ohuteavituse käitumisjuhised leiad Ole Valmis veebist või äpist. Vaata ka ohuteavituse teemalist veebikoolitust. 

Ohusireenide võrgustik

Päästeamet alustas ühtse üle-eestilise ohusireenide võrgustiku arendamisega 2022. aasta kevadel. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Sireeniga teavitatakse siis, kui inimese elule on vahetu oht nt suurõnnetused, hädaolukorrad (näiteks kiirgusõnnetus või õnnetus ohtlike kemikaalidega), aga neid saab kasutada ka sõjalise ohu korral.

Otsuse sireeni kasutamiseks teeb sündmust juhtiv asutus, nt keemiaõnnetuse puhul Päästeamet või sõjaolukorras Kaitsevägi. Sireeni käivitudes saadetakse ohu piirkonnas viibivatele inimestele alati ka käitumisjuhistega SMS (EE-ALARM).

Sireenide võrgustik on üks osa ohuteavituse süsteemist. Lisaks kasutab riik massimeediat, asutuste veebilehekülgi, sotsiaalmeediakanaleid ja SMS-teavitust (EE-ALARM). Praeguseks on paigaldatud kuus sireeniposti – üks Viljandis, kaks Muugal ja kolm Tallinnas. Selle aasta lõpuks on sireenid paigaldatakse 22 Eesti linna ja asulasse ning seejärel algab sireenide regulaarne testimine.

22 asulat, kuhu sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse, on: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu ja Paide. Tulevikus soovime võrgustikku laiendada kõikidesse suurematesse linnadesse.

Sireenide paigaldamisel lähtutakse kuuldeulatusest. Sireenidega kaetava ala pani paika Päästeamet ning täpsed asukohad valis välja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes on ka sireenipostide paigaldaja. Tehnoloogilise poole eest vastutab samuti SMIT.

Sireenide asukohad võivad paigaldusprotsessi ajal muutuda, kuid kõik Eesti asulad saavad aasta lõpuks sireenidega kaetud. Sireene on seni katsetanud CREVEX õppusel 2023. aasta septembris.