Tartu vallas muutuvad mitmete külade ja alevike lahkmejooned ehk piirid

Tartu Vallavolikogu algatas 2018. aastal koos üldplaneeringu algatamise menetlusega ka Tartu vallas asuvate asustusüksuste lahkmejoonte muutmise protsessi. Asustusüksus on külade, alevike, alevite ühine nimetus ning lahkmejoonteks nimetatakse joont, mis tähistab külade omavahelist piiri. Lahkmejooni maastikul otseselt maha ei märgita, kuid teede äärde paigaldatakse enamasti lahkmejoonele asustusüksust tähistavad sildid, mis muudavad lahkmejoone teatud mõttes nähtavaks. Lahkmejooni puudutav Vabariigi Valitsuse määrus sätestab, et lahkmejoone määramisel arvestatakse: 

  1. katastriüksuste piiridega;
  2. kohalike elanike ettepanekute ja arvamustega;
  3. maakonna-, üld- ja detailplaneeringust tulenevaid territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhimõtetega;
  4. topograafiliste nähtuste ruumikujudega. 

PÕHJUSED 

Kuna algsed lahkmejooned on määratud ajal, mil maareform oli alles algusjärgus, ei arvestanud need sageli moodustatud katastriüksuste piiridega. Nii kulges paljudes kohtades külade omavaheline piir näiteks risti üle katastriüksuse või drastilisematel juhtudel läbi hoone nagu näiteks Tila küla ja Vahi aleviku piiril: 

Esines situatsioone, kus ruumiliselt ühes külas asuvatest hoonetest osa paiknesid tegelikult teises külas. Selline situatsioon esines näiteks Erala küla ja Sootaga küla piiril, kus samas hoonetekompleksis paiknevatest hoonetest üks paiknes „vales külas": 

2021. aasta kevadel korrigeeris Maa-amet asustusüksuste lahkmejooni kaardil, tõstes lahkmejooni katastriüksuse piirile vastavalt katastriüksuse aadressile. See tõi aga kaasa situatsiooni, kus mitmete külade piirid muutusid ebaotstarbekaks ja raskesti arusaadavaks. Näiteks kujunesid mitmel pool lahkmejoontele sopistused, kus ühe küla territoorium ulatus „sabana" teise küla territooriumile nagu näiteks Kõrenduse küla ja Otslava küla piiril: 

Või muutusid asustusüksuse lahkmejooned väga sik-sakiliseks nagu näiteks Väänikvere, Kämara ja Kärevere külade kokkupuutekohas: 

Sageli ei kirjelda katastriüksuse piir lahkmejoont kõige paremini just eeltoodud põhjustel, mistõttu püüdsime leida võimalusel paremaks lahkmejoone orientiiriks tee või jõe või kraavi või muu maastikul selgelt äratuntava ja püsiva objekti. 

Oluliseks põhjuseks lahkmejoonte muutmise protsessi algatamisel oli ka asjaolu, et mitme piirkonna areng oli väljunud „oma küla" piiridest. Selline laienemine on aset leidnud näiteks Kõrveküla alevikus, kus uued arenduspiirkonnad on  juurdepääsuteede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, aga ka näiteks lasteaia või kooli kaudu väga tugevalt seotud alevikuga kuigi ruumiliselt paiknevad naaberkülas. 

Kuivõrd lahkmejoonte muutmise protsess algatati koos üldplaneeringuga, esitati üldplaneeringu avalikustamise käigus mitmeid ettepanekuid ka lahkmejoonte muutmiseks. Eelpooltoodud põhjusel vaadati üle kõikide Tartu valla asustusüksuste lahkmejooned.  

TULEMUSED

Ülevaatuse tulemusel selgus, et muuta ei ole vaja Erala, Kaitsemõisa, Nõela, Pataste, Piiri, Reinu, Sortsi, Tormi ja Vilussaare külade lahkmejooni. Teiste asustusüksuste lahkmejooni tuleks vähemal või suuremal määral muuta.  

Vastavalt õigusaktidele koostati Tartu Vallavolikogu eelnõu lahkmejoonte muutmiseks.  

Üldised põhimõtted, millest lahkmejoonte muutmisel lähtuti: 

a) Lahkmejoone määramisel arvestatakse asustusüksuse kompaktse kujuga ning võimalikult selge ja sirge lahkmejoonega; 

b) Võimalikult minimaalselt muudetakse kehtivat lahkmejoont; 

c) Lahkmejoone määramisel arvestatakse katastriüksuste piiridega või maastikul selgelt tuvastatava topograafilise nähtuse (jõed, maaparandussüsteemi peakraavid, teed vms); 

d) Hoonestusele juurdepääsu asukohaga selliselt, et juurdepääs paikneks hoonestusega samas asustusüksuses; 

e) Üldplaneeringu maakasutuse tsoneeringutega selliselt, et keskused ja nende arengualad jääksid võimalusel ühe asustusüksuse piiresse; 

f) Üldplaneeringu koostamise protsessis esitatud kohalike elanike ettepanekutega; 

g) Suurte järvede (Saadjärv, Soitsjärv, Raigastvere järv, Elistvere järv ja Kaiavere järv) kaldajoon ja selle ulatuses järve veepeeglist jääks kaldajoonega seotud asustusüksuse territooriumile. Selliselt ei kulge asustusüksuse lahkmejoon mitte järvega seotud katastriüksuse piiril vaid mööda järve mõttelist telge. 

h) Lahkmejoon kulgeb üle suurte riigile kuuluvate katastriüksuste (RMK ja Luua Metsakooli valduses olevad metsamaa katastriüksused) asustusüksuste korrapärasema kuju säilitamiseks.  

Valdavalt on asustusüksuste lahkmejoonte muutmised väiksemamahulised ja seotud peamiselt lahkmejoone kuju korrigeerimisega või lahkmejoone tõstmisega kohakuti näiteks teega või jõega. 

Suurema ulatuse ja mõjuga on järgmised muudatused: 

1. Raadi alevi moodustamine Tartu linna lähialadel Vahi aleviku ja Tila küla osadest. Tegemist on valla kõige kiiremini arenenud piirkonnaga. Üsna kompaktse asumi jagab hetkel lahkmejoon kaheks Tila küla ja Vahi aleviku vahel. Ettepaneku kohaselt moodustaks Raadi alevi Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja Tartu linna vahele jääv ala, mis hõlmab ka Raadi endist sõjaväelennuvälja. Kuivõrd selliselt moodustatavasse Raadi alevisse jääks üle 2000 inimese, on asustusüksuse liigiks alev. Raadi alevi moodustamisega väheneb vastavalt Vahi aleviku ja Tila küla territoorium ning rahvaarv.  

2. Käesoleval hetkel Voldi küla territooriumil paiknev Äksi kirik ja selle ümbrus liidetakse Äksi alevikuga. Selline ettepanek esitati üldplaneeringu avalikustamise käigus kohalike elanike poolt. Äksi kirik on ruumiliselt kui ka nime kaudu seotud pigem Äksi alevikuga, mistõttu selline muudatus on igati otstarbekas. 

Lisaks esitati üldplaneeringu menetluse käigus ettepanek liita külaga kaldajoonega piirnev osa Saadjärvest. Selliselt said kõikide valla suurte järvede pinnad jagatud mööda mõttelist telge piirnevate külade vahel. 

3. Kõrveküla aleviku territoorium laieneb arenduspiirkondadesse, mis hetkel jäävad Lombi küla ja Tila küla territooriumitele. Selliselt jäävad Kõrveküla aleviku territooriumile detailplaneeringutega funktsionaalselt alevikuga seotud territooriumid, lisaks alad, mille Kõrveküla alevikuga liitmist soovisid kohalikud elanikud üldplaneeringu koostamise protsessis.  

4. Tabivere alevik laieneb Voldi küla territooriumi arvelt vastavalt üldplaneeringuga kavandatud maakasutusele.

5. Laeva küla ja Valmaotsa küla omavaheline lahkmejoon nihutatakse ettepaneku kohaselt Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteele selliselt, et põhja poole maanteed jääb Laeva küla ja lõuna poole Valmaotsa küla. 

6. Vedu küla ja Kobratu küla omavahalist lahkmejoont nihutatakse üldplaneeringu koostamise käigus kohalike elanike esitatud ettepaneku kohaselt selliselt, et Vedu-Pulga tee piirkond jääb Vedu külla, kuivõrd selle piirkonna kinnistutele on juurdepääs ainult läbi Vedu küla ning seos Kobratu külaga on nõrk.  

7. Üheks oluliseks muudatusettepanekuks on ka Vahi küla territooriumi osade jagamine Lilu küla ja Otslava küla vahel. Tartu valla, Tabivere valla, Laeva valla ja Piirissaare valla ühinemisega tekkis olukord kus vallas on kaks sarnase nimega asustusüksust – Vahi küla ja Vahi alevik. Vahi küla elanike arv on väike ning selget küla keskust välja kujunenud ei ole. Vahi küla territooriumi jagamisega naaberkülade vahel küla Tartu valla asutusüksuste nimekirjast kaob.  

Täpsemaid lahkmejoonte muutusi vaata palun Tartu Vallavolikogu otsuse avalikustatud eelnõust SIIT

Asustusüksuste lahkmejoonte muutumine toob kaasa ka paljude kinnistute ja katastriüksuste aadressi muutmise vajaduse. Üldjuhul muutub aadressis vastavalt küla/aleviku/alevi osa aadressis, kuid erandjuhul võib see kaasa tuua ka vajaduse muuta lähiaadressi (nime). Kinnistu lähiaadressi muutmine on vajalik juhul kui selliselt jääksid samasse külla kaks sama nimega või väga sarnase nimega objekti. Tartu valla geoportaalis on avalikustatud kaardirakendus, mis kajastab hoonestatud katastriüksusi, mille aadressis muutub seoses Tartu valla asustusüksuste lahkmejoonte muutmisega. Vaata SIIT

Lahkmejoonte muutmine võib kaasa tuua ka maamaksu muutumist. Üldjuhul on maamaksu muutumine tõenäoline juhul kui asukoht muutub külast alevikku (või hajaasustusest tiheasustusse) ja vastupidi: Maamaksuseaduse kohaselt on kodualune maa maamaksust vabastatud alevis, alevikus ja tiheasustusalal kuni 1500m2 ulatuses, hajaasustuses kuni 20000 m2 ulatuses elamumaast või maatulundusmaa õuemaa kõlvikust. 

Mitmed õigusaktid teevad vahet tegevusel alevis, alevikus ja muul tiheasustusalaks määratud alal ning hajaasustusalal. Näiteks on alevis ja alevikus üldjuhul vajalik ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks koostada detailplaneering.  

Palun kõikidel üle vaadata Tartu Vallavolikogu 15.12.2021 otsusega nr 76 avalikustamisele suunatud Tartu valla asutusüksuste lahkmejoonte muutmise eelnõu ning selle lisadena esitatud seletuskiri, lahkmejoonte kirjeldused ja muud lisad. Vastuväidete ja ettepanekute ja protestide korral esitage need palun kirjalikult posti teel aadressile Tartu Vallavalitsus, Haava tn 6, Kõrveküla, Tartu vald, 60512 Tartu maakond või veebikeskkonnas VOLIS hiljemalt 13. jaanuariks 2022.a.  

Kõik materjalid on leitavad SIIN