Tartu valla kaasava eelarve ideekorje lõppes 31. oktoobril 2019. Hääletamine toimus 25. novembrist kuni 8. detsembrini 2019 elektroonilises keskkonnas VOLIS. Tartu vallavalitsus viib vähemalt kaks kaasava eelarve hääletusel kõige rohkem hääli saanud ideed ellu 2020. aastal.

Tartu valla 2020. aasta kaasavasse eelarvesse esitati 56 ideed. Komisjon valis kahe vooruga välja 17, mis suunati edasi rahvahääletusele. Sel aastal korraldati rahvahääletusele suunatud ideede tutvustamiseks 21. novembril Tartu vallamaja volikogu saalis avalik arutelu. Selle mõte oli anda ideede esitajatele võimalus neid tutvustada ja koosolekul osalejatele arvamust avaldada. Oma ideed olid tutvustama tulnud kaks kodanikku, kes mõlemad esindasid sama mõtet nr 8, mänguväljak Tammistusse. Loodame, et järgnevatel aastatel on avalikust arutelust osavõtjaid rohkem.

Eelmisel aastal saavutas hea tulemuse idee rajada kogunemiskoht Vedu külakeskusse. Olenemata piirkonna väikesest rahvaarvust võrreldes näiteks Vahi või Kõrvekülaga saavutas idee eelmisel aastal 88 häälega teise koha. Kogunemiskoht Vedu külakeskusse avati pidulikult Vedu küla 530. sünnipäeval augustis. Eelmisel aastal enim hääli saavutanud Kõrveküla rulapargi idee kogus 111 häält ning avati 5. oktoobril.

Tartu valla 2019. aasta kaasava eelarve rahvahääletusele suunati 10 ideed ja hääletajaid oli 429. Sel aastal pääses rahvahääletusele 17 ideed. Volise andmetel oli kokku 562 hääletajat, ehk hääletusest võttis osa 133 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Kuna hääletada sai kuni kolme idee poolt, siis kokku kogusid ideed 794 häält.

Taaskord saavutas esikoha Kõrvekülas asuv objekt, seekord 139 häälega idee teha korda Kõrveküla paisjärve rannapromenaad. Teisele kohale jäi ülekäigurada tellitava fooriga Tila külla, mis kogus 114 häält. Tublid tulemused tegid väiksemate piirkondade ideed bussiootepaviljon-õuesõppeklass Maarja-Magdaleenasse (83 häält), Koogi külaplatsi elekter (68 häält) ning mänguväljak Tammistusse (65 häält).

Selle aasta üks eripära oli kindlasti Tila külas asuvate ideede rohkus. Rahvahääletusele pääses sealt kokku viis ideed. Teise ja kolmanda koha vahel käis tihe rebimine – kolmandaks jäänud kogukonnapark kogus 107 häält, ehk kõigest seitse häält vähem kui teiseks jäänud idee. Mõlemad olid Tila külla rajatavad objektid ja häälte jagunemisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et samast piirkonnast oli esitatud veel kolm ideed. Seega võib teha järelduse, et Tila küla ja ilmselt ka Vahi piirkonna inimesed olid selle aasta kaasava eelarve hääletusel väga aktiivsed. Mis muidugi ei ole üllatav, kuna tegu on Tartu valla suurima rahvaarvuga kiiresti arenevate piirkondadega.

Kaks ideed esitati ka Lähte alevikku objekti rajamiseks, ülejäänud piirkonnad piirdusid ühega. Esindatud olid enam-vähem kõik piirkonnad Tartu vallas, välja arvatud Laeva, mis polnud esindatud ka eelmisel aastal. Sel aastal lisandus piirkonnana Piirissaar, mis kogus Piirissaare põhjakaldale pääsuks silla ehitamise ideele 18 häält. Kuna Piirissaarel on sissekirjutatud inimesi 30 ringis, võib oletada, et pooled sealsetest elanikest osalesid rahvahääletusel.

Sel aastal kasutati ideede propageerimiseks rohkem sotsiaalmeediat kui eelmisel. Kolmandaks jäänud idee toetuseks jagati reklaame Facebookis ja minu andmetel ka paberkandjal infot postkastides. Julgen uskuda, et ideedele andsid hääli juurde Facebookis loodud piirkondlikud grupid, kus sai infot kiiresti läheduses olevatele inimestele jagada. Seda võimalust kasutasid aktiivselt Kõrveküla, Tila, Vahi ja Äksi piirkonnad. Ühe allika kohaselt kasutasid kogukonnad sõbralikku koostööd sel viisil, et oma piirkonnas sel aastal ideed ei esitatud ning hääled anti mõnele teisele piirkonnale, et siis tulevastel aastatel jälle vastupidist koostööd teha.

Tekst:Katrin Sisask