Tartu valla territooriumil asub 5 Terviseameti suplusvee seires olevat mitteametlikku supluskohta:

• Saadjärve supluskoht Tabiveres (Tartu vald Tabivere alevik)
• Saadjärve supluskoht Kukulinnas (Tartu vald Kukulinna küla)
• Kõrveküla Hariduse tn supluskoht (Tartu vald Kõrveküla alevik)
• Kõrveküla Pärna tn supluskoht (Tartu vald Kõrveküla alevik)
• Palalinna järve supluskoht (Tartu vald Lähte alevik)

Suplushooaeg algab 1. juunil ja kestab 31. augustini.

Enne hooaja avamist korrastatakse olemasolev ja nõuetele vastav supluskoht ja alustatakse suplusvee seiret, et tagada suplejatele supluskoha tervisele ohutu kasutamine.

Suplusvee kvaliteedi kohta on info kättesaadav Terviseameti veebilehel SIIN 

Osades veekogudes, eelkõige järvedes ja tiikides võib suviti esineda tserkaare ehk vereimiusside vastseid, kes võivad suplejatel põhjustada sääsepunnilaadset sügelevat löövet – tserkaarset dermatiiti ehk suplejate sügelushaigust (ing. k. swimmer's itch).

Vereimiussid ehk tserkaarid on väga väikesed (alla poole mm pikkused) veelindude parasiidid, kelle vaheperemeheks on veeteod. Vaheperemehest väljudes on neil vaja kiiresti leida peremeesorganism – veelind. Kui samal ajal satub vette mõni inimene, võivad nad proovida tungida naha kaudu ka inimese organismi. Inimese organismi nad tungida aga ei suuda ning hukkuvad nahas, kuid võivad põhjustada sellega sügelevat löövet.

Seda, kas ning millal täpselt tserkaare vees võib olla, on raske ette määrata. Tserkaaride esinemise tõenäosus on suurem järvedes ja tiikides, kus elutseb tigusid ja veelinde ning on piisavalt taimestikku, kus teod saavad elada. Parasiidid aktiveeruvad (väljuvad oma vaheperemeestest tigudest) soojade ilmadega, kui seisuveekogudes on vee temperatuur üle 20 kraadi ja arvatavasti ka tuulevaikse ilmaga. Kui kaua tserkaare võib vees esineda, ei ole teada. Ühest teost võib väljuda tuhandeid tserkaare, kes ei pruugi väljuda ühel ajal, vaid erinevatel aegadel. Samas elavad tserkaarid vabas vees vaid mõnikümmend tundi ning peremeesorganismi (mõnda veelindu) leidmata hukkuvad seejärel.

Ohustatud on eelkõige nõrgema immuunsüsteemiga ja tundlikuma nahaga inimesed, eelkõige lapsed. Lisaks sellele, et laste nahk on tundlikum, viibivad lapsed täiskasvanutest kauem vees, eriti madalamas soojemas vees, kus võib olla rohkem tigusid ja tserkaare.

Tserkaarse dermatiidi sümptomid:

• Alguses põletustunne, kipitustunne või sügelus nahal.
• Hiljem peale ujumist ilmuvad nahale sügelevad sääsepunnilaadsed punnid.
• Sügelus ja punnid asuvad kehal neis piirkondades, mis puutusid kokku veega.
• Harvadel juhtudel, kui puututakse kokku väga paljude tserkaaridega, võib tekkida ka palavik, liigeste turse, iiveldus jm.
• Sügelus võib kesta kuni nädala või kauemgi, kuid kaob järk-järgult. Vajadusel tuleb pöörduda perearsti poole.

Vältimaks lööbe tekkimist:

• Võimalusel vältida ujumist sellises vees, kus võib esineda tserkaare, eriti lapsed ja tundlikuma nahaga inimesed.
• Peale ujumist on soovitatav ennast võimalusel puhta veega üle loputada ja kindlasti käterätikuga kuivaks hõõruda.
• Mõne kirjandusallika andmetel võib tõenäoliselt hommikupoolikul olla tserkaaride kogus vees suurem.

Rohkem infot on Terviseameti kodulehel. 

Järvepall (Aegagropila linnaei) on ümar, samblapallilaadne vetikas, mida leidub väga vähestes Eesti järvedes. Saadjärv on üks viimaseid järvepalli looduslikke elupaiku Eestis.

Järvepall on kantud Eesti punasesse nimestikku väljasuremisohus liigina ning on maailmas üha haruldasem - paljudes riikides on see loodusest juba kadunud. Mujal tuntakse seda vetikat ka nimega "marimo".

Järvepall vajab liivast või kivist põhja, kus liikuda ja oma ümarat kuju säilitada. Kahjuks on mitmel pool sellised järvepõhjad muu taimestikuga kinni kasvanud ning järvepallid hääbuvad.

Viimasel ajal on Saadjärve järvepallid kuhjunud Kukulinna randa, kus osa neist on hakanud lagunema. Enne suplushooaja algust eemaldati Kukulinna rannast vana ja kõdunenud järvepalli mass, ent alles jäeti elujõuline vetikavöönd.

Palume suplejatel ja külastajatel suhtuda vetikasse lugupidavalt.

Kui märkate järvepalle mujal Saadjärves, andke sellest teada Eesti Maaülikooli teadlasele:
Helle Mäemets, e-post: helle.maemets@emu.ee.

 

Fotol: Järvepall Äksi alevikus Jääaja Keskuse lähedal. Järvepallide läbimõõt ca 5 cm.