Energiahüvitise maksmist pikendati aprillikuuni

Riigihalduse ministri ettepanekul pikendas valitsus eile kuni keskmise sissetulekuga perede energiahindade kallinemise hüvitamise meedet. Kui esialgu oli viimaseks hüvitatavaks kuuks märts, siis nüüd saab kohalike omavalitsuste kaudu toetust küsida ka aprillikuu elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete eest. Kokku saab seega energiahindade kallinemiseks hüvitist kaheksa kuu eest.

„Soovime Eesti peredele jätkuvas kõrgete energiahindadega olukorras abiks olla," sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Ka aprillis on enamasti kütte vajadus ning Eestis on rohkelt majapidamisi, kus elektriküte on peamine toasooja allikas." 

1. märtsi seisuga on omavalitsustele esitatud pea 73 000 hüvitise taotlust. Linnad ja vallad on teinud 52 000 väljamakset kogusummas 7,6 miljonit eurot ning keskmiseks toetussummaks on kujunenud 147 eurot.  

Seni on toetusest 86% läinud elektrikulude hüvitamiseks, 10% gaasi- ja 5% kaugkütteks. Kuni keskmise sissetulekuga peredele hüvitatakse elektri-, gaasi- ja küttearvete alusel konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80% ulatuses.  

Hüvitist energiakulude katteks saab pere, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme. Seda arvutatakse ühe täiskasvanu kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 kuus ja alampiir 10 eurot taotluse kohta.     

Lisainfo energiahinna tõusu leevendamise riiklike meetmete kohta: www.rahandusministeerium.ee/energiakulude-huvitamine

Tartu Vallavalitsus võtab alates 17.jaanuar 2022 vastu energiakulude hüvitamise taotlusi

Esialgse info selle kohta, kas perel on võimalik toetust saada ja kui suur see võiks olla annab Rahandusministeeriumi välja töötatud energiakulu hüvitamise kalkulaator. Kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes.

Kuhu tuleb toetuse saamiseks taotlus esitada?

Energiahinna tõusu leevendamiseks on riigi poolt välja töötamisel  meede elektri-, gaasi- ja küttearvete osaliseks tasumiseks vähemkindlustatud leibkondadele.

Toetust saavad taotleda vähekindlustatud üksikisikud või pered. Perekonnaliikmeteks loetakse isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Perekonnaliikmete koosseis määratakse taotluse esitamise hetkega. 

Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestusliku piiri.

Peredele hüvitatakse 80% arvetel toodud energia koguhinna osast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

See tähendab, et kui vaatate oma elektriarvet, siis on seal välja toodud elektrienergia hind. Kui  elektrienergia hinnaks on 12 s/kwh või väiksem summa, siis toetust taotleda ei saa.

Näiteks saab toetust küsida, kui sissetulek on:

  • 1 inimese kohta – 1126 eurot;
  • 1 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 1464 eurot;
  • 2 täiskasvanuga või 1 täiskasvanu ja 1 (üle 14-aastane) lapsega pere – 1689 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) – 2027 eurot;
  • 3 täiskasvanuga pere kohta (sh üle 14-aastased lapsed) – 2252 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (alla 14-aastased)- 2365 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (1 alla 14-aastane ja 1 üle 14-aastane) – 2590 eurot;
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (üle 14-aastased)- 2815 eurot.

 

Sissetulekute hulka kuuluvad:

  • palgatulu, sh välismaalt saadud palgatulu;
  • ettevõtlustulu;
  • kasu vara võõrandamisest;
  • renditulu ja litsentsitasud;
  • intressid ja dividendid;    
  • pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;    
  • kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist;
  • madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu;
  • saadud elatisraha (makstud elatisraha arvatakse sissetulekust maha).

 

Keda loetakse toetuse taotlemisel perekonnaliikmete hulka?

  • Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Ühiseks perekonnaks loetakse suhtes olevad isikud ka siis, kui perekonnal on mitu elukohta ja nad on erinevatesse kohtadesse rahvastikuregistri kohaselt sisse kirjutatud.
  • Perekonna osaks loetakse ka isikud, kes ajutiselt viibivad mujal (nt töö tõttu) või ajateenistuses viibivad isikud. Määravaks on nende peamine või alaline elukoht. Üldjuhul ei moodusta alla 18-aastased lapsed ja noorukid oma vanematest eraldi perekonda.
    Ühises eluruumis (majas, korteris) elavad isikud moodustavad üldjuhul ühe perekonna. Eluruumis võib ka elada isikuid, kes ei kuulu ühte perekonda. Seda juhul, kui neil on kindlaks määratud eraldi elamispind (vähemalt tuba või eraldatud osa toast), kusjuures osa ruumidest võib olla leibkondade ühiskasutuses, ning kui nad majandavad iseseisvalt, kasutades omaette rahalisi, toidu ja muu majapidamisressursse. Isikud, kes viibivad üldhooldekoduteenusel, ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel, asendushooldusel või on kinnipeetavad või vahistatud, siis neid ei loeta perekonnaliikmete hulka.

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks kogu esmalt kokku vajalikud dokumendid:

  • andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sh tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinnipeetud summade kohta nende olemasolu korral, ning vallavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse. Toetuse taotlemisel peale 10. kuupäeva ei pea maksustatud tulude kohta tõendeid esitama, sest toetust menetleval spetsialistil on õigus ja võimalus teha päringuid vastavatesse registritesse, sh Maksu- ja Tolliametisse, Töötukassasse, Sotsiaalkindlustusametisse jmt.
  • eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse (elekter, gaas ja/või kaugküte)
  • tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast (nt üürileping, omaniku kinnitus vmt);
  • kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal.

 

Arvetel peavad olema tuvastatavad järgmised andmed:

  • tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes);
  • tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes);
  • kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas; kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas.

Hüvitist makstakse 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta märtsini, s.o 7 kuu jooksul tarbitud energia eest. Energiakulude hüvitamise toetust on võimalik taotleda tagasiulatuvalt 4 kuud. Taotlus tuleb esitada rahvastikuregistri-järgsele kohalikule omavalitsusele.

Jooksvalt saab värskeima info hüvitise kohta Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine

Täiendava info saamiseks pöörduda Tartu Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poole: