Sotsiaalkindlustusamet korraldab abivahendite teenust ning rahastab abivahendite üürimist ja müümist. Riigisoodustusel müüdavad abivahendid ning nende hüvitamise tingimused on välja toodud abivahendite loetelus. Abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, rulaatorid, kargud, mähkmed, potitoolid, poti- ja dušitoolid, kuulmisabivahendid jne.

 

Abivahendeid hüvitatakse:

 

 

Alates 2019. aasta 1. oktoobrist ei ole vanaduspensioniikka jõudnud inimestel uriini absorbeerivate abivahendite soetamiseks tõendit vaja. See tähendab, et kui vanaduspensioniealine soovib osta mähkmeid, sidemeid, imavaid või pestavaid aluslinu, siis nende toodete ostmiseks ei pea ta arstitõendit esitama. Tööealistel inimestel on nende toodete soetamiseks vaja tõendit ainult esimese tehingu tegemisel.

 

Abivahendite valdkonnas on alates eelmise aasta lõpust toimunud mitmeid olulisi muudatusi. Sotsiaalkindlustusamet arendab abivahendite teenust mitmes osas ning selle lõpptulemus on inimese jaoks paberivaba e-teenus, mis võimaldab tal erinevaid abivahendi tehinguid teha lihtsalt ja mugavalt.

 

Arenduse esimeses etapis loodi 1. oktoobrist 2020 reaalajas andmevahetus abivahendite ettevõtetega. Digisüsteemi abil saavad abivahendi ettevõtted kontrollida, kas inimesel on õigus saada soodustingimustel abivahendeid ja millises koguses. Järgmiste etappide raames on plaanis lihtsustada ameti ja abivahendite ettevõtete vahelist aruandlust ja arveldamist. Lisaks tehakse ettevalmistusi abivahendi tõendi täielikuks digitaliseerimiseks.

 

Alates 1. detsembrist 2020 kaotati täielikult paberil abivahendi kaart. Seda ei pea enam taotlema ega tehingu sooritamiseks kaasa võtma. Abivahendi kasutajad saavad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma varasemaid ja uusi abivahendi ostu- ja üüritehinguid. Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või helistades infotelefonile 612 1360.

 

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talitus on viimasel ajal saanud palju pöördumisi ja küsimusi prillide ning invarollerite hüvitamise kohta, mistõttu sooviksime eraldi jagada infot nende abivahendite hüvitamise tingimuste kohta.

 

Nägemisabivahendina rahastab Sotsiaalkindlustusamet prilliklaase ainult vaegnägijatele, kelle nägemisteravus koos korrektsiooni ehk prilliklaasidega on kuni 0,3. Nägemisteravus on silma võime eristada vaadeldavaid esemeid ja objekte nende vormi ning mõõtmete järgi. Normaalne nägemisteravus 100% on 1,0. Koos korrektsiooniga nägemisteravuse 0,3 korral näeb inimene koos prillidega kõigest 30%. Riigisoodustusel prilliklaaside soetamiseks on vajalik abivahendi tõend, kuhu on märgitud nägemisteravus, mille on tuvastanud silmaarst või optometrist.

 

Tavalise nägemislanguse korral riiklikku rahalist toetust Sotsiaalkindlustusameti poolt ette nähtud ei ole ning amet ei kompenseeri ka tagant järele juba varem soetatud prille. Prilliklaase saab riigisoodustusel soetada ainult näidustuse alusel (nägemisteravus kuni 0,3, lastel kuni 0,6) ning prilliraamid ei kuulu riigi poolt rahastamisele. Prilliklaase saavad riigisoodustusel müüa ettevõtted, kes on Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid.

 

Invarollereid on riigisoodustusel võimalik üürida tööealistel inimestel. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel tuleb invarolleri riigipoolse soodustusega üürimiseks esitada eritaotlus. Lisaks taotlusele tuleb esitada ka abivahendi vajadust kinnitav tõend, mille saab väljastada eriarst, rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut või tegevusterapeut.

 

Invaroller on näidustatud, kui inimesel on raske või täielik probleem tasakaalu, koormustaluvuse, liigeste liikuvuse ja/või lihasjõu funktsioonides. Soodustuse võimaldamisel võetakse arvesse ka seda, kas pensioniealine isik elab üksi, kas tal puudub tugivõrgustik ning kas on piiratud toidu ja ravimite kättesaadavus. Invarolleri kasutamine ning juhtimine eeldavad, et taotluse esitanud isik on antud abivahendit proovinud ja võimeline turvaliselt liikluses osalema. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist on sõiduvahendiga, millega osaletakse liikluses (kergliiklusteedel, tänavatel jm).

 

Invarollerit ei saa üürida isikud, kes juba üürivad riigisoodustusel elektrilist ratastooli. Samuti siis, kui isikul on sügav või raske vaimupuue ja/või nägemispuue, samuti kui esinevad mäluhäired.

 

Invaroller on enamasti kasutatav hooajaliselt, mistõttu osa aastast abivahend lihtsalt seisab ja riik tasub suurema osa (90%) selle üürikuludest ilma asjata. Seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda, kas liikumise funktsiooni parendamiseks oleks võimalik kasutada väiksemaid/alternatiivseid abivahendeid aastaringselt ja erinevates keskkondades (ratastool, elektriline ratastool, rulaator, tugiraam jms).

 

Taotluse esitanud isikult või tema eestkostjalt uurime alati, kas ollakse teadlikud oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalteenustest, mis võiksid aidata toimetuleku raskusi lahendada. Kaalume ka seda, kumb tagab igapäevase toimetuleku paremini, kas abivahend või sotsiaalteenus.

 

Hetkel on aktuaalne ka tööealistele mõeldud abivahendite pilootprojekt.

 

Sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga viib 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2021 läbi abivahendite pilootprojekti. Projekti raames saavad riigipoolse soodustusega abivahendeid ka puude ja töövõime languseta 16–63-aastased tööealised inimesed. Need, kelle puude raskusastet või töövõimet alles hinnatakse ning kellel on abivahendi vajadus on juba tuvastatud, saavad projekti raames vajaliku abivahendi kiiremini kasutusele võtta.

 

Projektist võiksid kasu saada eelkõige need inimesed, kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõimelangust – näiteks liigesehaiged, kellel oleks abi käeortoosist; insuldi üle elanud või äsja amputatsioonil käinud, kellel oleks vaja ratastooli.

 

Juhul kui abivahendi vajadus on pikaajaline, on mõistlik siiski taotleda ka puuet ja/või töövõime langust, et pilootprojekti lõppedes oleks võimalik vajadusel abivahendit riigi osalusega edasi soetada.

 

Selleks, et saada osa pilootprojekti võimalustest, peab olema abivahendi saamiseks arsti või mõne teise spetsialisti väljastatud abivahendi tõend. Soovitame esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab olukorda ja saab vajadusel suunata edasi eriarsti või mõne teise spetsialisti vastuvõtule. Tõendi alusel saab abivahendeid osta või üürida pilootprojektis osalevate sotsiaalkindlustusameti lepinguliste koostööpartnerite juurest.

 

Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 177 lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 481 teeninduspunkti. Tööealiste pilootprojektis osaleb neist 66 ettevõtet 182 teeninduskohaga. Nende kontaktid on leitavad ameti kodulehelt.