Kaubanduskeskuste sulgemise eesmärk ei ole piirata poodides müüdava kauba sortimenti, vaid rahvarohketes kohtades koosviibimist. Kui toidupoes müüakse ka muud kaupa, saab jätkata kogu sortimendi müüki. Näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid jne.

• Üldine liikumispiirang kehtib kaubanduskeskustele, kus on erinevat liiki müügiasutusi.
• Piirang ei kehti kaubanduskeskustest eraldiseisvatele poodidele sõltumata müügipinna suurusest, avatud saavad olla näiteks ehituspoed, aianduspoed. Eraldiseisvad kaubanduspinnad saavad sõltumata suurusest olla lahti.
• Kaubanduskeskuse pood saab jääda avatuks:

1) Kui on tänavalt eraldi sissepääs. Näiteks Viru Keskuse Sportland.

2) Kui pääseb poodi üldkasutatavaid ruume läbimata, näiteks otse parklast.

• Samal põhimõttel saavad avatuks jääda ka kaubanduskeskuse juures olevad, tänavalt sissepääsetavad toitlustusasutused.
• Kaubanduskeskuses olevad söögikohad võivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud.
• Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks,  peavad olema lahti.
• Kaubanduskeskuste osaline sulgemine toimub kaubandustegevuse piiramise kaudu (poed peavad olema külastajatele kinni). Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teostab riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.
• Politsei- ja piirivalveametile on antud korraldusega ülesanne teha järelevalvet 2 meetrise vahemaa piirangu järgimise üle, s.o inimeste käitumise üle.
• Meetmed vaadatakse üle hiljemalt  iga kahe nädala järel, et hinnata nende mõju viiruse leviku tõkestamiseks.