Elukohatoimingud

Elukoha registreerimine

Elukoha registreerimine (eesti.ee)
Elukohateade (.pdf)
Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormid ja nende täitmise juhend

Elukoha registreerimine tähendab inimese elukohaandmete kandmist rahvastikuregistrisse ehk elukohateate esitamist. Elukohateade tuleb esitada, kui:
- asute uude kohta elama
- muudate elukohta Eestis 
- asute elama välismaale
- kolite välismaalt tagasi Eestisse

NB! Elukoha muutuse korral tuleb rahvastikuregistrile teatada uus aadress 30 päeva jooksul.

Elukohateate esitamine
» Elukohateadet saab esitada riigiportaalis eesti.ee
» Tartu Vallavalitsuse sekretär-registripidaja juures ja teenuskeskustes
» saata digiallkirjastatuna e-postile tartuvald@tartuvald.ee
» saata Tartu Vallavalitsuse postiaadressile Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald 60512 Tartumaa

Vajalikud dokumendid lisaks elukohateatele:
- isikuttõendav dokument (posti teel saates dokumendi koopia)
- eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument
- eluruumi omaniku kirjalik nõusolek, juhul kui Te ei ole eluruumi omanik
- kaasomanike kirjalik nõusolek, juhul kui eluruum on kaasomandis
- laevapere liikmeks olemist tõendav dokument, juhul kui elukohana esitate Eesti laevaregistrisse kantud laeva ja kodusadama
 

Elukohaandmed rahvastikuregistris

Rahvastikuregistri seadus
Andmete kontrollimine rahvastikuregistris

» Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Oma andmeid saab vaadata riigiportaalis eesti.ee
» Tähtis on, et rahvastikuregistrisse oleks kantud aadress, kus isik alaliselt elab.
» Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.

Andmete kontrollimiseks võimaldab inimesele juurdepääsu rahvastikuregistrisse ka kohalik omavalitsus isiku avalduse alusel. Vaata lähemalt: Rahvastikuregistri andmete kontrollimine ja parandamine 

 

Muudatustest rahvastikuregistris

 

01.01.2019 jõustub uus rahvastikuregistri seadus, mille § 110 kohaselt kaotavad enne seaduse jõustumist ruumi omaniku nõudmisel tekkinud kohaliku omavalitsuse (Tartu vald) täpsusega elukoha aadressid kehtivuse. See tähendab, et pärast seda teie elukohaandmeid rahvastikuregistris enam pole. Elukoha andmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris toob inimesele kaasa ebameeldivusi, kuna enam ei saa taotleda toetusi ega kasutada riigi ja valla poolt pakutavaid teenuseid (näiteks lasteaiakoht, elukohast sõltuvad toetused, juhiloa pikendamine jms), samuti ei saa osaleda valimistel. Seetõttu on väga oluline, et vallakodanikud, kellel puudub rahvastikuregistris konkreetne aadress, enne uue aasta saabumist oma aadressandmed korrastaksid.

Kuidas toimida?

Palun esitage aegsasti vallavalitsusele praeguse elukoha andmed aadressi täpsusega, et ka järgmisel aastal oleks teil võimalik kasutada mitmesuguseid omavalitsuse ja/või riigi teenuseid. Elukohaandmeid saate uuendada, kui esitate vallavalitsusele elukohateate:

- riigiportaalis eesti.ee;

- digiallkirjastatuna e-posti teel;

- vallavalitsuses kohapeal;

- postiga, lisades koopia isikut tõendava dokumendi leheküljest, millel on teie isikuandmed.

 

Kui teil ei ole täpseid elukohaandmeid võimalik esitada (nt pole üürilepingut ja omanik ei anna registreerimiseks nõusolekut), palun pöörduge vallavalitsuse poole, kes saab teid aidata.

Elukohaandmed tasub rahvastikuregistris hoida täpsetena

Et mitte ilma jääda avalikest teenustest, tasub kohalikule omavalitsusele oma täpsed elukohaandmed esitada kõigil neil, kelle andmed praegu on vaid omavalitsuse täpsusega (puudub küla või tänav, maja- või korterinumber).

Uuel aastal jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht praegu linna või valla täpsusega. „Soovitame kõigil, keda muudatus puudutab, esitada esimesel võimalusel oma täpsed elukohaandmed omavalitsusele. Andmete muutmist ei tasu jätta viimasele hetkele, sest muidu võib jaanuaris tabada halb üllatus, kus inimene jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine vms," ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Siseministeerium saatis aprillis kõikidele neile, kes sihtgruppi kuuluvad ja kelle meiliaadress on rahvastikuregistris olemas, ka kirjaliku teavituse e-kirja näol. Kordusteavitus on plaanis sügisel. Samas sihtgrupist ligi kolmandiku meiliaadresse rahvastikuregistris ei ole.

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel. Täna kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, uuest aastast on see tähtaeg 14 päeva.

Muudatus puudutab praeguse seisuga enam kui 38 000 inimest, kellest ligi 40 protsenti on välisriikide kodanikud. Tõenäoliselt on märkimisväärne osa neist tegelikult Eestist lahkunud. Nii korrastatakse rahvastikuregistri andmeid ja saavutatakse täpsem teadmine Eesti rahvastiku kohta. Eesti plaanib 2020. aastal toimuva rahvaloenduse esimest korda läbi viia registripõhiselt. Rahvastikuregister on üks olulisematest andmekogudest, kust saadakse andmed registripõhise loenduse läbiviimisel ja oluline on lähtuda võimalikult täpsetest andmetest.

Tegelike elukoha andmete esitamine on kasulik nii inimesele endale, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile. Elukoha registreerimisega omandab inimene õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte ning saada sealt teenuseid ja toetusi. Riigiasutused saadavad kutseid, näiteks vähi sõeluuringule, just rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil. Ja mis samuti tähtis: kui inimese elukoht on registreeritud õigele aadressile, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta ja kohalik omavalitsus saab talle selle eest pakkuda paremaid teenuseid, korras teid ja ilusat ümbruskonda, kooli- ja lasteaiakohti lastele.